“Ma ei osta Tesla aktsiaid, ma ostan pigem Allikut,” resümeerib kunstnik ja kuraator Sandra Jõgeva. “Kunst on kindlasti emotsionaalne investeering,” sekundeerib galerist Kristiina Radevall. Neid kahte daami seob käesoleva loo kontekstis omakorda Malle Leis, kelle teoste hiljutised rekordilised oksjonitulemused ongi seemneks alljärgnevale mõttevahetusele kunstiinvesteeringute teemal.

“Isal oli selline tore fantaasia, et arvatavasti on juba praegu loodud esimene eesti kunstiteos, mis kunagi maksab miljoni, kuigi me veel ei tea, mis teos see täpselt on,” meenutab Sandra Villu Jõgeva sõnu. Ta on pidanud ka selgitama, miks on tema ema, Malle Leisi töid müüdud kallimalt kui teise kohaliku oksjonitähe, Olev Subbi omi: “Malle kuulub koos mitme teise nimega maailma kunstiajalukku, tema teoseid on 14 muuseumis ja 40 kogus üle maailma, sealhulgas Kreeka rahvusmuuseumis Thessalonikis ja Norton Dodge’i kollektsioonis USA-s, mis on kaks suurimat avalikku nõukogude mitteametliku kunsti kollektsiooni Venemaa ja Eesti omade kõrval.”