Selleks, et mõista teisi ja ümbritsevat keskkonda, peaks kõigepealt mõistma iseennast. Kes ma olen, milleks olen loodud, mida ma ise, päriselt, tahan? Tundub loogiline, aga kas me selle küsimusega ka sisuliselt tegeleme? Soovitan võtta nende küsimuste üle mõtlemiseks aega.
Tuginedes enda, paljude kaasteeliste ja coaching’u käigus ka klientide kogemusele, hakkame me iseenda mõistmisega tegelema pigem hilja kui vara. Julgen arvata, et eneseavastamine katkeb paljudel hetkel, kui läheme kooli, ja taastub alles pensionile jäädes või tõsisesse kriisi sattudes. See tähendab, et suure osa oma elust kulgeme autopiloodil või teiste suunamisel.