Peep Ehasalu: kuidas sünnib teatriime?

Häälestudes teatrisuhtele anname ka teatriime sünnile võimaluse. I Foto: Pixabay

Kommunikatsioon algab enda, teiste ja ümbritseva mõistmisest. Olen seda korduvalt välja öelnud ja veelgi rohkem kordi ise unustanud. Inimene on lihtsalt niimoodi ehitatud, et ta ei juurdle pidevalt iga oma liigutuse üle.

Tavalise teatrisõbrana olen külastanud palju etendusi. Nüüd, olles veidi üle kahe kuu ise teatris (NUKU) töötanud, olen näinud asja seestpoolt ja püüdnud aru saada, kuidas maja ja valdkonna masinavärk töötab. Arusaamine algas siiski teatri olemuse meenutamisest.

Me käime teatris, kontserdil ja näitusel. Me vaatame etendusi, kuulame kontserte ja naudime kunsti. Need on küll aktiivsed verbid, kuid ei ava päriselt teatri ja laiemalt kunsti olemust. Kõlaks ju kummaliselt öelda, et „käisin teatris suhtlemas“, ehkki just seda me teatris käies teeme. Mõistagi pole jutt suhtlusest sõpradega enne ja pärast etendust ega ammugi mitte etenduse ajal.

Iga kunstiteos on kommunikatsioon looja ja vastuvõtja vahel. Filmi või maali vaadates on kunstnik oma panuse juba andnud ja nüüd on vaataja asi luua oma suhe nähtusse. Näitekirjanik on näidendi kirja pannud, et tekiks suhe teksti ja lugeja või näitleja ja publiku vahel.

Teatris on iga etendus kommunikatsioon, kus kordumatu suhe inimeste vahel saalis ja laval sünnib siin ja praegu. Näitlejad valmistuvad igaks etenduseks, et olla täielikult kohal, valmis andma endast kõik selle suhte õnnestumiseks. Mõistes teatrisuhte olemust, saab publik õnnestumisele omalt poolt kaasa aidata, eelnevalt häälestudes ja keskendudes laval toimuvale.

Suhtekorraldajaks on teatris näitlejad, lavastaja ja terve lavastustiim. Nemad loovad korduvad ja ainukordsed suhted vaatajaga, kelle vastuseks on kaasaelamine ja -mõtlemine. Jah, ka aplaus etenduse lõpus. Teatrisõbra jaoks pole siin midagi üllatavat.

Üllatavalt palju aitab aga ümbritseva sõnastamine ja välja ütlemine. Mõeldes teatrist kui kommunikatsioonist ja mõttevahetusest kindlas ajas ja kohas, asetub kõik loogiliselt oma kohale – kaob vajadus paljusõnaliste selgituste, keeldude ja käskude järele, miks etendusele tasub keskenduda või miks segab teisi sinu mobiili helin. Häälestudes teatrisuhtele anname ka teatriime sünnile võimaluse.

Peep Ehasalu

Peep Ehasalu on kirjanik, toimetaja, Eesti Noorsooteatri kommunikatsioonijuht. Loe artikleid (21)