Kui tahame midagi saavutada, mõtleb enamik inimesi kõigepealt, mida tuleb eesmärgi saavutamiseks teha. Seevastu kui väga edukad inimesed midagi saavutada tahavad, mõtlevad nemad esmalt hoopis, mida eesmärgi saavutamiseks mitte teha.
See, mida planeerimisprotsessi esimeses etapis seatud eesmärkide saavutamiseks “tegema peab”, tuleb juttu planeerimisprotsessi kolmandas etapis. Enne seda tuleb aga kindlaks teha, millistest igapäevategevustest on meil võimalik loobuda. Üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed eesmärke saavutada ei suuda, on see, et nad arvavad, et neil pole aega oma eesmärkide kallal töötada. Neil on nii-nii kiire, et nad ei saa enam ühtegi ülesannet juurde võtta.
Suure tõenäosusega on neil õigus – nad ei jõuagi ühtegi lisaülesannet endale võtta. Kuid nende viga seisneb aga selles, et nad arvavad, et neil pole selleks lihtsalt aega. Tegelikult on neil aega maa ja ilm, aga nad ei ole seadnud endale prioriteete. KÕIKE ei olegi võimalik teha! Olen selles täiesti kindel, sest keegi ei suuda teha kõike, mida tahab.
Kui te ei jõua teha kõike, mis on elus oluline, siis lõpetage ebaoluliste asjadega tegelemine.
Nagu kõigil teistel, on teilgi päevas 1440 minutit. Te võite olla terve päev iga minut hõivatud, kuid väga edukad inimesed ei keskendu pidevalt rabamisele… nad keskenduvad sellele, et olla produktiivne.
Nad teavad, millised tegevused viivad neid oma eesmärgile lähemale, ja nad seavad need tegevused endale prioriteediks. Nad tegelevad kõigepealt nendega ja asuvad alles siis vähem produktiivsete tegevuste juurde.
Planeerimisprotsessi etapp “mida mitte teha” võimaldab täpselt jälgida, kuidas te oma aega kulutate. Selleks märkige iga 15 minuti järel lühidalt üles, mida te selle 15 minuti jooksul tegite. Pange tähele, ma kasutasin sõna “lühidalt”… märkmed peaksid olema sisult kategooriad, näiteks “ärikõne” või “isiklik kõne”. Kuidas iganes te oma kallist aega kasutate, märkige see üles. Märkige KÕIK üles.
Kui olete nagu enamik inimesi, ei tea te tegelikult, millele teil need 1440 minutit iga päev kuluvad. (Olete ju isegi vahel endalt küsinud: “Kuhu see aeg küll nii kiiresti kaob?”) Väga edukad inimesed seevastu teavad päeva lõpus päris täpselt, kuidas nad oma aega kasutanud on. Vähem edukad võivad üksnes arvata.
Ajakasutust jälgides see arvamise vajadus kaob. Kusjuures ajakasutust ei pea jälgima väga pikalt: tavalisest piisab nädalast, et saada hea ettekujutus, millele aeg tegelikult kulub.
Kui teil on oma ajakasutusest selge pilt käes, siis saate otsustada, millised tegevused toovad teie ellu mingit väärtust ja millised lihtsalt kulutavad aega. See on TEIE plaan. Seega pole tähtis, kui keegi teine arvab, et kasutate oma aega halvasti. Kui TEIE näete oma tegevuses väärtust – ja JUHUL KUI olete iseenda vastu aus –, siis jätkake samas vaimus.
Ent kui teie tegevuses on midagi sellist, mis ei aita teil planeerimisprotsessi käigus varem seatud eesmärgile lähemale jõuda, siis ärge seda 2021. aastal enam tehke.
Ärge hakake isegi mõtlema, mida te oma eesmärkide saavutamiseks tegema peate, enne kui teil pole kindlat plaani, mida te tulevikus ei tee. 2021. aasta on just see aeg, mil lõpetada rahmeldamine ja hakata tegutsema produktiivselt. Kui te enam ei tee asju, mis teile midagi ei anna, siis jääb teil suure tõenäosusega piisavalt vaba aega saavutamaks kõik, mis teile midagi annab.
Allikas: Lead Today. Tõlge Egle Taklai