Ilmar Raag. Mõju ja vastasmõju. Mis saab rassismist? 3. osa

Illustratsioon: Ander Avila.

Mis peab juhtuma, et ühiskond kaotaks orjapidamise või annaks naistele valimisõiguse? Mida tähendab kultuuri muutumine? Muu hulgas tähendab see kindlasti enamiku inimeste muutunud käitumist. Pange tähele, selles võrrandis on kesksel kohal just nende inimeste hulk, kes muudavad uue käitumise normiks. Meie aga küsime – miks peaks oma käitumist muutma?

Kuidas tuua ühiskonda muutust?

Ma kordan igaks juhuks üle, et aktivistid, kes soovivad ühiskonnas mingit muutust, peavad tegema kõik, et nendega ühineks enamus ühiskonnast, ja samas tuleb vaadata, et see protsess ei radikaliseeriks vastanduvat vähemust, kellel on jõudu kogu ühiskond segi paisata. Daeshi islamiterroristidel on Euroopa ühiskondades üliväike toetajaskond (alla 1%), aga nende mõju kogu ühiskonna häirimisele on väga suur. Samamoodi võib meelde tuletada, et I Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil 1917. aastal ei olnud bolševikel selget ülekaalu. Nad olid vähemuses isegi Venemaa revolutsiooniliste jõudude seas, aga ometi suutis see radikaalne vähemus lõpuks kontrollida kaost kogu riigis.

Kõige püsivamad on muutused, mille nimel ei ole võideldud. Võtame triviaalsed näited – näiteks on raamatute lugemise vähenemine filmide vaatamise kasuks. Sel teemal on küll nutetud, aga inimesed ei ole tulnud tänavale meelt avaldama. Või võtame linnastumise, mis on vähendanud maainimeste osa meie ühiskonnas. Halamist on palju ja sellega võitlevaid regionaalpoliitika strateegiaid on palju, aga see ei ole muutust peatanud. Või laste sündimuse vähenemine arenenud ühiskondades.

Ilmar Raag

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (31)