Ilmar Raag. Politseivägivalla ja rassismi küsimus. Mis saab rassismist? 2. osa

Illustratsioon: Ander Avila.

Jätkub Ilmar Raagi artiklisari rassismi teemal – miks see on endiselt päevakorras? Mis põhjustel on USA politsei Euroopa omast vägivaldsem? USA politseikultuuri lähiajalugu pakub omamoodi väga loogilise kujunemisloo ühiskonna ja kuritegevuse arengu taustal.

Vahetu sunni kasutamise reeglitest

Videos näeme politseiauto kõrval näoli maas lebavat mustanahalist meest, kelle käed on selja peal käeraudadega kinni, samal ajal kui politseinik on surunud talle põlve kaelale. Must mees ei liiguta eriti, aga tähelepanelikul kuulamisel võib aimata, et maas lamav mees palub armu. Seda ta ei saa. Põlv kaelal muljub George Floydi kaela tuiksoone üsna efektiivselt kinni. Varsti saabub surm.

George Floydi surma järel võis mitmel pool näha jõustruktuuri esindajate tunnistust, et politseiohvitser Derek Chauvin kasutas ebaproportsionaalset sundi. Valu- ja kägistusvõtted on politsei turvataktikas kasutusel selleks, et saavutada inimese allumine sunnile, aga sealt edasi on valuvõte ebavajalik. Reegel ütleb universaalselt nii Eestis kui ka USA-s, et politsei peab kasutama vähimat vajalikku jõudu. Antud juhtumi puhul oleks kõik olnud korras, kui kägistust oleks kasutatud vaid käeraudade pealepaneku ajal ja seejärel oleks kinnipeetu pandud politseiautosse. Seda ei tehtud. Kui käerauastatud mees lamab passiivselt maas, siis on politseitaktika kohaselt väga raske seletada, miks peab teda kägistama 7 minutit ja 46 sekundit (nii pikk oli kohtumaterjalide põhjal kägistamise kestus). Mis on nii pika kägistamise taktikaline eesmärk? Seejuures ei ole tähtis, kas George Floyd oli paadunud kurjategija või plüüsist kaisukaru, tema piinamine ei olnud seadusega kuidagi põhjendatav. Selles loos tundub kõik olevat selge: tegemist oli halva politseinikuga ja üldsuse meelepaha, kui politseiniku suhtes ei alustatud kohe juurdlust, oli asjakohane.

Ilmar Raag

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (30)