“Kunstnikuvestlus” on rubriik kunstihuvilisele lugejale, mille eesmärk on tutvustada Eesti kunsti ja käsitöömeistreid, vahendades inspireerivaid vestlusi, milles avaneb kunstnike elu- ja loomingufilosoofia. Sel korral avab kunstnikuvestluses sepakunsti maailma Tõnu Arrak, kelle näitus “5 NUGA” on A-galerii akendel vaatamiseks üleval 26. septembrini.

Kunstnikuvestlus Tõnu Arrakuga toimus tema töökojas Keilas ning selle viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi.

Õpingud

“Ma tegelikult tahtsin pedasse, praegusesse Tallinna Ülikooli astuda, et õppida tööõpetust, joonistamist ja joonestamist, aga mind ei võetud sinna. See ei ole niimoodi, et lapsepõlvest peale tahetakse kosmonaudiks saada. Mõnel juhul on, aga enamasti nii ei ole. Enamasti inimesed triivivad ringi ja haaravad kinni mingitest võimalustest või teevad valikuid. Otsustasin siis, et lähen ERKI-sse, aga eriala ma ei teadnud. Selge oli see, et maali ei ole mõtet minna ja graafikasse ka mitte. Maalis oleksin pidanud võistlema oma onuga, kes on pehmelt öeldes tuntud, ja graafikas oleksin pidanud võistlema isa varjuga – isa oli graafik, Henno Arrak. Kohtasin juhuslikult sõpra, kes ütles, et aga mine metalli õppima, ja ma ütlesin, et okei, ma lähen siis metalli õppima. Äge! Mu isa oli selle vastu ja ütles, et pere ei oska mulle mitte midagi õpetada ja et nad ei tea sellest midagi. Aga ma mõtlesin, et mis seal ikka, proovin ära.”

Järjepidevus

“Osa asju on sellised, mis nõuavad pidevat ja järjekindlat treeningut, et sa suudaksid seda teha. Olen võrrelnud seda tantsimisega. Sa võid läbi lugeda kõik raamatud tantsimisest, mis leiad, aga sa ei oska peale seda tantsida. Sepatööga on sama lugu, sa pead seda harjutama. Kui sa tantsimist pidevalt ei harrasta, kaovad need oskused tasapisi ära. Sama asi on sepatööga – see on tõeliselt dünaamiline kunst. Ainuke viis saada heaks ja teha sepises huvitavaid asju on see, kui sa harjutad. Ma kujutan ette, et see võis olla mu onu, kes ütles, et joonistamisoskus kunstnikule on nagu kirjaoskus kirjanikule. Sepale raualöömise oskus on sama asi. Sa pead oskama sõnu seada, et raamatut kirjutada, ja sa pead oskama rauda lüüa, et teha sellest huvitav asi.”

Väljakutse

“See koht siin on kõige toredam koht, kus olla, ja see töö on kõige huvitavam asi, mida ma võin ette võtta. See on põnev ja täis väljakutseid. Kui aus olla, siis ise oled endale ikka üsna sitt ülemus. Kui mul oleks näiteks mõni alluv, siis ta kindlasti ütleks, et tead, ma täna ei saa küll tööle tulla. Aga kuidas ma endale ütlen, et täna ei saa tulla? Sul on tähtaeg, kurat võtaks!”

“Meil oli aeg, kui nuge ei tohtinud üldse teha.

Nõukogude ajal oli nugade tegemine keelatud ja lausa karistatav. Ma alustasin oma karjääri kriminaalkurjategijana.

Kõlab uhkelt, eks. Kui ma oleksin olnud ebalojaalne Nõukogude kodanik, siis oleks võinud nugade tegemist vabalt minu vastu kasutada. Nugade tegemisel kedagi juhendajaks leida oli raske. Õppimiskõver oli väga madal. Samas nendes riikides, kus see oli lubatud tegevus, võis kiiresti saada väga heaks. Mina pidin aga palju asju ise leiutama katse-eksitusmeetodil.”

Protsess

“Ma olen väga tulemusele orienteeritud inimene. Protsess ei ole tihtipeale üldse nii vahva. See on piinarikas ja vaevanõudev. Aga kui ma tahaks, et oleks olemas selline asi, siis ma pean kogu selle ebamugavuse ära taluma. Samas kui näen, et selle töö tulemusena läheb asi paremaks, siis ma lepin sellega. Muidugi on kurb, kui ei tule päriselt nii hea, kui sa tahtsid. Ma olen tähele pannud, et kui visioonist 85% õnnestub, siis on juba suhteliselt hea. Kunagi ei tule päriselt nii hea, kui sa ette kujutasid, et tuleb.”

“Õnne saladus on vabadus. Ma arvan, et ma olen üsna vaba inimene.”

Tõnu Arrak (1964) on noameister ning metallikunstnik. Arrak õppis aastatel 1985–1990 Eesti Kunstiakadeemia metallehistöö erialal. Lisaks ehete valmistamisele tegeles Arrak sepise loomise ja disainimisega, mis juhatas kunstniku tema praeguse praktika, nugade valmistamise juurde. Arraku noad on hinnatud tippköökides Eestis ja mujal ning kannavad tema stuudio nime – Tuuts. Arraku noad on pälvinud rahvusvahelisi auhindu Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Soomes. Tema näitus “Triibuline raud” toimus koostöös Ajaloomuuseumiga (2004) ning “40 nuga. Tõnu Arrak ja sõbrad” leidis aset Rahvusraamatukogus (2014).

Tõnu Arraku näitust “5 NUGA” saab näha A-galerii aknal kuni 26. septembrini. Rohkem infot näituse kohta siin.

Eesti autoriehete müügi- ja näitusteruumina tegutsev A-galerii asub aadressil Hobusepea 2. A-galerii kohta saad rohkem infot nende kodulehelt.

***

“Kunstnikuvestlus” on rubriik kunstihuvilisele lugejale, mille eesmärk on tutvustada Eesti kunsti ja käsitöömeistreid, vahendades inspireerivaid vestlusi, milles avaneb kunstnike elu- ja loomingufilosoofia.