Margus Vaino: keikamajandus kui uue ajastu trend

Uuele põlvkonnale tundub pildil midagi valesti, kui tööpäev on piiritletud 9-st 5-ni raami või kindla paigaga. Foto: Shutterstock.

Koroonakriis on Eestis loonud soodsa pinnase keikamajanduse tempokale arengule. Hoo sisse saanud kaugtöö ja arenev tehnoloogia rajavad teed uudsetele töövormidele ja -suhetele.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.

Sotsiaalne distantseeritus ja (viirusest tingitud) kaugtöötamine on andnud ettevõtete töökorraldusele uue tähenduse. Kuna töö ei eelda enam tingimata silmast silma kohtumist, on paljud ümber mõtestanud kontori ja töötegemise rolli.

Tegelikult on muutused alanud juba varem. Organisatsioonid on üha enam liikunud täistööaja ja palgatöö mudelist lepinguliste töösuhete poole ning tellivad töid teistelt ettevõtetelt. Töötajad on samal ajal otsinud lisasissetulekuallikaid ja katsetanud projektipõhiseid töid. Aja jooksul on sellest välja kasvanud majandusvorm – gig economy, kus ettevõtted palkavad lühiajalistesse projektidesse sõltumatuid töövõtjaid. Näiteks prognoositakse, et 2027. aastaks on üle poole USA tööjõust iseenda tööandjad.

Eesti kontekstis kirjeldan sarnast nähtust sõnaga keikamajandus, mille tuletasin põhjanaabritelt laenatud mõistest keikka – muusikute kõnepruugis algse tähendusega vähetähtis esinemine, haltuura. Täna mõistetakse selle all kõiki esinemisi. Ka ingliskeelne gig kannab sama mõtet.

Avardab potentsiaali

Koroonapiirangutes hoo sisse saanud kaugtööst on võitnud nii ettevõtted kui ka indiviidid. Usun, et see on ka üks võtmetegureid, mis on Eestis keikamajandusele kiirema käigu andnud. Eales varem ei ole inimestel olnud nii suurt võimalust otsustada oma töö sisu, aja ja koha üle. See on vabadus ehitada sõltumatut karjääri ja luua koostöösuhteid, valides kliente või partnereid samade väärtuste, mitte füüsiliste piiravate tegurite järgi.

Keikamajanduse suurimaks mootoriks on kujunemas millennial’id, kes on mõne aasta pärast tööturu üks domineerivamaid segmente. Nad hingavad tehnoloogia rütmis ning see annab tooni ka elustiilile ja tööharjumustele. Neile tundub pildil midagi valesti, kui tööpäev on piiritletud 9-st 5-ni raami või kindla paigaga. Otsitakse teistsuguseid võimalusi ja vabadus valida töötamise aeg ning koht on neile üheks suurimaks motivaatoriks.

Vajaduspõhine talendipank

Ettevõtlus muutub aina keerukamaks ja suureneb vajadus erinevate oskuste-teadmiste järele. Tihti pole eelarveliselt mõistlik luua täiskoormusega töökohta või vajadus teatud know-how’ järele on ajutise iseloomuga. Keikamajandus lubabki kaasata vajalikke teadmisi ja tööjõudu teenuse- või projektipõhiselt. Talendipank ei piirdu ühe riigi, regiooni või ajatsooniga, ammuilma ühe ettevõttega. Ja kaugtöö loob selleks head eeldused.

Kas tagala on kindlustatud?

Potentsiaali kasutamiseks seisab aga tänane ettevõtja silmitsi tehnoloogiliste ja juhtimisväljakutsetega. Näiteks tõstatub küsimus, kas ettevõttel on piisav tehnoloogiline valmidus lisada oma töövoogudesse väliseid osapooli. Olgu selleks failidele ligipääs või turvaline andmete jagamine. Veelgi enam, kas juhid on selle mõtteviisiga sõbrunenud ja valmis looma uut laadi koostöösuhteid. Turvalisus, tehnoloogiline valmidus ja usaldus mängivad selles väga suurt rolli.

Pole kahtlustki, et järgnevatel aastatel koostöösuhted muutuvad. Tõenäoliselt on igal ettevõttel mõni väline koostööpartner. Ilmselt on samas organisatsioonis ka mõni töötaja, kellel on rohkem kui üks tööandja – pole välistatud, et ta ise on üks enda palgamaksjatest.

Täna on õige hetk peeglisse vaadata ja eespool tõstatatud küsimustele vastuseid otsida. Taaskord muusikamaailma termineid laenates – keikamajandus on meloodia, mis kõlab tänasel ettevõtlusmaastikul ja troonib veel aastaid selle edetabeleid. Alati võib vastu takti plaksutada, aga on ka võimalus kohaneda ja endale uusi võimalusi luua.

Margus Vaino

Margus Vaino

Margus Vaino on Elisa ärikliendiüksuse juht. Loe artikleid (1)