Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.
Disain
Tänavusel Haapsalu Graafilise Disaini festivalil, mis kestab 28. juunini, eksponeeritakse lausa kolme kujundusgraafika näitust. Festival on ennast varasematel aastatel tõestanud näitustega, mis ka kõige kaunimal suvepäeval disainifännid välikohvikutest ja rannast näitusesaali veavad. Ka tänavused näitused tõotavad palju julgeid ja rõõmsaid värve ning rahvusvaheliselt juba laineid löönud töid, millelt on raske pilku lahti saada.
1. Haapsalu Linnagaleriis on välja pandud rahvusvaheline konkurss-näitus “Isikupära/Individuality ’20” teemal ÜHENDUS/CONTACT. Konkursile laekus kokku 358 teost 114 autorilt Euroopa Liidust, Venemaalt, Ecuadorist, Mehhikost, Argentiinast, Kuubalt, Valgevenest, Ukrainast, Hiinast, Iraanist, Indoneesiast, Kanadast ja USA-st. Haapsalus näeb selle tulemusena 84 finaalteost.
2. Haapsalu Kultuurikeskuses näeb näitust “Tänapäeva Hiina kultuuriplakat”, mis tutvustab viimaste aastate rahvusvaheliselt tunnustatud Hiina plakatimeistrite loomingut.
3. Haapsalu Kultuurikeskuses saab näha tüpograafianäitust “Kirjapildid Pallasest / Letters from Tartu”. Näitusel väljasolevad šriftid on kujundatud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas aastatel 2005–2019.
Arhitektuur
Kaks suve tagasi külastajatele uksed avanud endine “kolhooside ehituskontor” ehk Saare KEK (arhitekt Marika Lõoke) on üks hoonetest, millele veel kolm aastat tagasi ennustati kohalikus meedias killustikuhunnikuks saamist. Omaniku pöörasest julgusest hakata majale elu sisse puhuma on tänaseks vilja kandnud. Muljetavaldav arhitektuur on kindlasti olnud toeks, et Saare KEK on teinud Kuressaarest taas jazzilinna. Koos Eesti Jazzliiduga korraldatakse regulaarselt jazz.ee ja Saare KEK LIVE’i kontserte.
Boheemlaslikus rütmis tuksuv maja on avatud muuseumina, võõrustab erinevaid sündmusi, näitusi ja konverentse, toimides päeval avatud kontori, stuudio- ja büroopindadena. Selgi suvel (22.06) on oodata esinema Kadri Voorandit ja Mihkel Mälgandit, septembris (19.09) Anna & Erki Pärnojat. 19. septembril on kavas ka kevadel ära jäänud vintage- ja retrokultuuripäev.
Ja kui parasjagu mõnda avalikku sündmust pole, siis arhitektuuriga tutvumiseks võta omanikuga ühendust. Elamus on garanteeritud.
Näitus
- Triinu Soikmetsa näitus “See linn on minu!”
19. juunini tutvustab galeriis Positiiv (Roo 21a Tallinn) oma loomingut Triinu Soikmets, kelle näitus “See linn on minu!” on valminud maailma kirjandusklassikast inspireeritud fotoretkedest.
Triinu Soikmets: “See on lihtne lugu või mõistujutt metropolidest ja depressiivsetest väikelinnadest, põiktänavate ja tupikteedega ristuvatest bulvaritest, lagunevast mina-pildist ja igihaljast antiikarhitektuurist, Panteonist, mille kuppel on olnud kaks tuhat aastat avatud, ent uksed viimased kolm kuud suletud. See on lugu taevast ja maast ja kõigist linnadest nende vahel.”
Triinu Soikmetsa esimese isikunäitusega saab alguse Galerii Positiivi uus näituseformaat “Kunstnik on kohal”, kus galerii lahtioleku aegadel, tööpäevadel kell 12–18, saavad näituse külastajad kunstnikuga suhelda.
- Sandra Sirbi maalinäitus “Ajakajad” Kolga Mõisa Galeriis
Suursuguses Kolga mõisas Kuusalu vallas asub omanäoline kunstigalerii ja meenepood. Sel suvel on mõisaruumide seinad kaetud Sandra Sirbi minimalistlike maalidega. “Kunstnikku kõnetab puhaste kujundite ilu ja nende otsingute ja loomise protsess, mis on sageli aeglane ja kordustel põhinev. Korduvused ja range geomeetria loob ajakihistustest koorunud galerii seintega poeetilise kontrasti, kus maalide ja kihtide tonaalsused pakuvad mänglevaid vaatepilte ja ruumikogemust.”
“Ajakaja” on kunstniku kuues isikunäitus, mis koondab enda alla loomingu aastatest 2015–2019 ning tähistab ühe perioodi lõppu ja teise algust nii isiklikus kui ka laiemas plaanis.
Sandra Sirp (s. 1988) on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse BA (2012), Eesti Kunstiakadeemias meediagraafika BA (2017) ning täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016). Hetkel õpib ta EKA/TLÜ kunstiõpetaja magistriõppes.
Galerii on avatud maist septembrini, reedest pühapäevani kell 11–18. Mõisakülastus on sobiv täiendus neile, kel plaan teha väljasõit Lahemaale.
Diskopidu
Lexsoul Dancemachine’i plaadiesitlus ehk suur diskopidu
Mai lõpus ilmus kohaliku funkmasina kolmas album “Lexplosion II!”, millel sirutatakse oma haaret ka house’i, boogie’i ja disko kaevu. Esimest korda bändi seitsme-aastase tegevuse jooksul on kutsutud plaadile väliskülalisi, kelle seas USA kitarriikoon Cory Wong ning brasiilia perkussioonist Luiz Black. Wong mängib maailma esifunk-kollektiivis Vulfpeck ning Blackil on vöö all Sao Paolo tuur James Browniga. Voh! Uute helide tähistamiseks on 3. juulil plaanitud korraldada üks ja ainus esitluskontsert Tallinnas.
Õhtu tõotab tulla helielamusterohke, sest lisaks Lexsouli laivile, mis iseenesest nõuab juba paari päeva jagu taastumist, esinevad sel õhtul ka kaasaegset souli oivaliselt vahendav Rita Ray ja alternatiiv-hip-hopi sumedatel äärealadel lainetav kollektiiv Seltskond Pargis. Kontsert-peoõhtu asupaik on hetkel veel saladus, kuid asjade käigul ja piletiinfol saab silma peal hoida siin.
PS. Edasi arhiivist leiduvad ka värske intervjuu Rita Rayga ning paari aasta tagune usutlus Lexsoul Dancemachine’iga, mis kahtlemata väärib lugemist praegugi.
Raamat
Loomingu Raamatukogu kuldsarjas on kirjandussõpradele maiuspalaks äsja ilmunud Itaalia filosoofi, teoloogi, poeedi ja astroloogi Tommaso Campanella utoopia “Päikeselinn”, mille tähtsuse kohta on Jürgen Rooste ERR-i kultuuriportaalis avaldatud arvustuses öelnud järgmist:
“Miks on olemuslikult tähtis ja vajalik lugeda “Päikeselinna”? Esiteks tabab see ajavaimu ja on kirjanduslikult üle aegruumi ulatuv põnev väike eksperiment, loomulikult – ta on justnimelt “ajaline”, mitte lõpmatult “ajatu” kirjandus, ja see teeb selle huvitavaks.
Teisalt töötab “Päikeselinn” nagu Rorschachi test – mida rohkem inimesi seda loeb, seda vähem peaks olema neid, kes tahavad utopistlik-kommunaalset autoritaarset inimeksperimenti ellu viia. Peaks olema. Aga muidugi ei ole. Me juba elame kellegi Päikeselinnas, me juba oleme kellegi fantaasia vangid.”
Atmosfäär
Imeline suveaeg on saabunud ja õhtud on mõnusalt pikad, eriti ilusad ja meeleolukad on päikeseloojangud Noblessneri sadamalinnakus. Uus linnaruum ise on juba väärt jalutuskäiku, et mereäärset väljakut ja terrasse oma silmaga näha. Juunikuu toob Noblessnerisse aga mitmed üritused, mida saadavad muusika ja hea toit.
20. juunil saab kaldalt kaasa elada Noblessneri regatile, kus võtavad mõõtu Optimistid ja svertpurjelaudurid. 22. juunil pidi esmakordselt Tallinnas, Noblessneri valukojas, esinema maailma vallutanud Briti muusik Michael Kiwanuka koos oma bändiga – hetkel on kontsert küll teadmata ajaks edasi lükatud, aga valvel tasub olla ja kui uus kuupäev paigas, leiab selle kohta infot siit. Indie-rokki viljelev Kiwanuka on silmapaistev artist, laulukirjutaja ja produtsent, kelle looming ei jäta kedagi külmaks.
Hoia Noblessneri melul silma peal Facebookis, üritusi lisandub kindlasti ja mõnus atmosfäär on garanteeritud ka kõige tavalisemal päeval.
Elamus
Teel Kuressaarest Kuivastu poole, kümmekond kilomeetrit linnast väljas Reomäel asub armas ja tegus nunnaklooster Püha Eelkäija Skiita, mille elanikud – maailma eri paigust pärit ja oma elu Jumala teenimisele pühendanud nunnad – on tuntud avatuse ja rõõmsameelsuse poolest.
Skiita on avatud iga päev kell 8–20 ning nende elu-oluga tutvumine on südantkosutav vaheldus. Reomäe nunnad on osavad isemajandajad, mesinikud (mesilasperesid on ligi 50!) ning aiapidajad, kelle toodangut saab kloostrist kaasagi osta. Valik on rikkalik – mesi, kohapeal röstitud kohvioad, leedrisiirupid, oliivid ja paljud muud hoidised. Külalised võetakse rõõmuga vastu ning keelebarjääri ei pea pelgama.
Nunnadega saab rääkida eesti keeles, sest kohalik keel on ära õpitud. Praegu elab kloostris viis nunna, kes pärit Eestist, Saksamaalt, Ameerikast ja Kreekast. Külalislahkusest siin juba puudust ei ole!
Kino
Nüüd, kus filmipublikul on taas võimalus kinosaale külastada, saavad kõik, kel “Sipsik” enne eriolukorra kehtestamist nägemata jäi, selle lustaka koguperefilmi suurel ekraanil ära vaadata.
Nii noori kui ka vanu vaatajaid võlunud “Sipsik” suutis juba eellinastustel ja avanädalavahetusel kinosaali meelitada üle 50 000 silmapaari, olles oma avanguga läbi aegade kõige menukam kodumaine koguperefilm ja jäädes eestimaiste filmide seas publikuarvult alla vaid suurteosele “Tõde ja õigus”, mida käis avanädalavahetusel vaatamas üle 51 000 inimese.
Eno Raua jutustuse ja Edgar Valteri illustratsioonide ainetel valminud “Sipsik”, mille nimitegelasele on andnud hääle Ott Sepp ja muusika kirjutanud Ewert Sundja, seikleb taas kinolinadel üle Eesti, andes võimaluse nautida välismaa linateoste kõrval üht sümpaatset kodumaist filmi.
