Robert Linna ja Martin Laksberg “Lexsoul Dancemachine”: ükski kontsert pole meie jaoks sunnitud olukord või töö & see mõjub publikule ka hästi

Foto: Renee Altrov. Graafiline disain: Johann 3000, Kunst: Adele-Thele Robam

Kohtun Robert Linna ja Martiniga Laksbergiga Vaba laval, kuhu kohalik funkimasin Lexsoul Dancemachine oma teist kauamängivat, “Sunny Holiday in Lexico” on esitlema kogunenud. Laulja Robert, kes lisaks Lexsoulile figureerib teadagi ka Elevantide mikrofoni taga, ning ansambli bassimees Martin, kes korralikule funk bändile kohaselt seeläbi ka ansambli põhihelilooja ja majordomo, on enne peatselt algavat kontserti roosad ja rahulikud. Tegelikult pigem rouge’id ja rahulikud; Robertil on seljas punane kardigan, mille ühe lahtise nööbi Laksberg naerdes kinni kohendab.

Ühesõnaga on õhkkond asukohale sobivalt vaba ja muretu ning peatselt täismaja ette astumise üle hetkel kindasti üks parimaid laiv bände siinpool sood, ei pabista. Ja muide, ka sealpool sood, täpsemalt UK-s, kus aasta alguses tuuril käidi, läks härradel hästi. Uurin tüüpidelt, millest tantsumasin ehitatud on, mis selle käima paneb ning kuhu see suundub ja vestlusesse voolavad ka George Duke’i ning jaapanlaste, “nii hea, et see on juba imelik”, muusikamaitse jutud.

Lexsoul tekkis 2013. aastal, kuid Martin on maininud, et idee idanes juba  10 aastat, miks hoovõtt nii kaua kestis?

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel on vabakutseline muusikaajakirjanik ja sotsiaalteaduse magister, keda paeluvad eelkõige eri kultuurinähtuste allikad, allhoovused ja mõjud ning muusika äärealad. Loe artikleid (53)