Seekord kohtub elektroonika funk‘iga. Teie ees on laulja-laulukirjutaja Ellip oma debüütalbumilt pärineva singliga ja alati rahva hüppama ajav Lexsoul Dancemachine.
Ellip on laulja-lalukirjutaja, kelle loomingus leidub nii jazzi, souli kui ka trummi ja bassi mõjutusi. Ühiseks nimetajaks on elektroonika. Äsja andis ta välja oma debüütalbumi “Four Words”, millelt on meie rubriigis fookuses lugu “Salsa”.
Lexsoul Dancemachine on kodumaine ja kuum funk-bänd, kelle kontserdil on hulluva publiku seas alati higi, rõõmu ja õnnepisaraid. Nende peagi ilmuvalt albumilt on hetkel luubi all pala “Money”, millel teeb kaasa Vulfpecki kitarrist Cory Wong.
Ellip Lexsoul Dancemachine’ist: “Kui poleks Lexsouli, oleks mu usk Eesti muusikasse väiksem”
“Hoidke oma piip ja prillid, rahvas, siit tuleb fangirl oma kommentaaridega. Positiivse energia nupp keerab põhja, kui kuulen Lexsoul Dancemachine’i nime. Nad on mu ustavaks tantsupartneriks, laulukaaslaseks, hüppamisselliks ja reisisemuks olnud rohkem kui paaril korral. Kui poleks Lexsouli, oleks mu usk Eesti muusikasse väiksem. Inglisepäraselt öeldakse, et muusikud on oma annet T-ni lihvinud – see tõestab ennast nii helis kui ka pildis, see on eeskujuks! Laval valitseb sünergia ja lihtsalt energia. Nende kontserdil on mugav olla, sest nad justkui ei pingutagi. Nad lihtsalt tunnevad end hästi, esitades muusikat, mida naudivad, seltskonnas, kus nalja saab rohkem kui saja euro eest. See on mu jaoks Lexsoul. Eksootiline lill elujõuliselt kasvamas keset tundrat”.
“Mulle meeldib, kuidas lugu alguses trikitab ja ehitab üles kaks erinevat teed, aga läheb hoopis kolmandat pidi. Ei reeda midagi ja õrritab, see õrritamine on see, mis kuskilt seest ütleb, et “okei, sa said mu tähelepanu”. Iga natukese aja tagant koputab miski rütmis kaasa õõtsuva kukla pihta, kui mingi uus instrument või element pea nurga tagant välja pistab ja peoga liitub. Ma õpin siit palju! Millegipärast tõmbab see lugu mind kohe kusagile Ladina-Ameerika riiki, mingisse värvilisse linna, kus ma Pharrelli “Happy” muusikavideo kombel tänaval majade, teiste inimeste, veehüdrantide, autode, koerte ja tänavapostidega tantsides täiesti ennastunustavalt suhtlen.
See lugu on nii õhuline, aga ikkagi mitmekülgne. Kui tavaliselt miksi kõik heliaugud tunduvad mulle täidetud, siis siin tunnetan mingeid mõnusaid õhuauke. Tekitab salapära mõnusalt juurde. Kui R. Linna loos vahepeal iseendaga dialoogi peab, siis vastaja rollis on minu silmis keegi varjudest välja piiluv päikeseprillidega salapärane mees, kes ilmub sama kiirelt kui kaob. Kui tuleb kitarrisoolo aeg, siis ilmub mu näole selline tugev krimpsutus, mis neiu näol kunagi ilus ei ole, aga annab konkreetselt teada, et nüüd võttis vibe‘i üle R. Linna tämber ja ingliskeelne hääldus on prosta super.
“Money” on uue materjali esitlemise alguseks hea valik. Naljakas paralleel tuli sellega seoses – lugu nagu sisebussiliin. Teeb linnale tiiru peale, peatub erinäolistes kohtades, jõuab siis kodumaja ette tagasi ja enne kui ukse sulgeb, teeb kelmikalt silma ja ütleb “me oleme tagasi”. Ma ootan nende uut materjali VÄGA,” räägib Ellip kirjeldavalt Lexsoul Dancemachine’i uuest muusikast.
Lexsoul Dancemachine Ellipist: “Tema hääl on nagu 2000ndate alguse RnB, aga produktsioon rohkem nagu saksa- ja prantsuspärase nu-jazzi ja elektroonika segu”
“”Snap! – The Power” oli see lugu, mille puhul olin esimest korda nii vaimustuses ühest loost, et lasin seda teise korruse aknast linnarahvale ja lootsin, et nemad ka sellest vaimustuses on. Ellipi puhul on tunda, kuidas ta on kuulanud ja talletanud endas kõiki neid perioode, mis on muusikas väga ägedad olnud. All Saints vs. 90ndate lõpu acid-värk. Tema hääl on nagu 2000ndate alguse RnB, aga produktsioon rohkem nagu saksa- ja prantsuspärase nu-jazzi ja elektroonika segu,” kirjeldab Ellipit Lexsoul Dancemachine’i trummar Caspar Salo.
“Esimesed mõtted viisid kiiresti Massive Attacki (“Dissolved Girl”) ja How To Destroy Angelsi teedele. Meeleolukatele bassipõhistele lugudele. Ei jõua oodata, millal laivile saab,” kommenteerib Caspar Salo.
Lisaks Caspar Salole kirjeldab lugu veel Lexsoul Dancemachine’i kitarrist Jürgen “Supercobra” Kütner: “Kõlapildilt on Ellipi singel “Salsa” mõnus popikraam. Vokaali tämbris millegipärast kangastub kohe kunagine ansambel TLC. Muusikalises osas meeldib mulle loo vaoshoitus ja see, et lugu on huvitavaks tehtud mitte n-ö banger‘i meetodil, vaid vaikselt tasahilju pinget kruvides. Eriti mõnus on 1:02 algav pikk bassipuurimine.”
Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.
Liisi Voolaid
Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (86)
