Kunnar Karu matkakool. Kogu tõde telkimisest

Fotode autorid: Karel Kaljuste ja Vytautas Dranginis.

Matkajuht Kunnar Karu, kes alustas 1. mail 31-päevast väljakutset #karu1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel, jagab oma matkasoovitusi Edasi lugejatega uues artikliseerias. Teises loos kummutab Kunnar müüdi, et telgis on alati külm ja et telk laseb tuult ja vett läbi. Kaasaegne telkimine on sama mugav kui öö oma koduses voodis – kui valida õige telk, matt ja magamiskott.

1. Kuidas valida telki?

Küsimused, mis vajavad vastamist on: kuhu ja millal tahad matkata ning mitu inimest peab sinna telki mahtuma.

Üksi matkajatele on olemas väga head ja kerged üheinimesetelgid. Matkaja seljakotis võtab see vähe ruumi ja kaalub vähe – aga see on üksiku matkahundi valik. Nende kaalu võimalikult madalaks saamisega minnakse mõnikord seda teed, et vaiade asemel kasutatakse telki üles pannes näiteks matkakeppe – sellistele detailidele peab ostes tähelepanu pöörama, et hiljem halb üllatus ei tabaks.

Aga kaks inimest ühte telki kindlasti ei mahu. Valima peaks kahekohalise telgi. Sinna jällegi kolmandat inimest ära ei mahuta, võib-olla üheks ööks patuga pooleks mahutab – aga kolmele inimesele oleks vaja kolmekohalist telki. Sealt edasi tulevad juba peretelgid, mis pole mõeldud jalgsimatkajatele – need on suured ja mugavad telgid, mis kaaluvad palju ja on mõeldud nendeks juhtudeks, kui sõidad telkimiskoha lähedale autoga. Neil on suured eeskojad ja varikatused, mille alla saab tõsta söögilaua ning siis vihma või ereda päikese eest varjul olles õhtust ja hommikust süüa.

Kõige levinum on ikkagi kahekohaline telk. Sõltub matkajatest endist, kas see peaks olema ühe või kahe uksega – osadele on väga tähtis, et kui telgis on kaks inimest, siis pääseks oma poolelt otse välja.

Telgi puhul on oluline selle veepidavus  ja tuulekindlus. Need mõnekümneeurosed telgid, mida tavapoodides näeb, matkamiseks kindlasti ei sobi – need on toredad panna lastele mängumajaks hoovi või võtta kasutusele näiteks mõne suure festivali telkimisplatsil, kus kunagi ei tea, kas sinna tegelikult magama jõuab või kas see telk on magamamineku ajaks ikka püsti või üldse alles.

Korraliku matkatelgi hind matkapoodides algab umbes 100 eurost. Kui plaanid matkata peamiselt Eestis, siis ei ole mõtet osta kallist mägimatkatelki. Muidugi on veel kallimaid ekspeditsioonitelke.

Aga valik tuleb teha lähtuvalt oma plaanidest, kõige kallim telk ei pruugi olla kõige parem telk seda tüüpi matkaks, mis teil plaanis on.

Valida on telkide vahel, mis sobivad neljaks aastaajaks või siis kolmeks või kaheks. Kui talvel matkata pole plaanis, siis ei ole ka neljaks aastaajaks mõeldud telgile mõtet kulutada.

Telgi puhul antakse ka veepidavusnumbrid. Korralik telk kannatab vihma igal juhul. Kui te ei kavatse matkata mõnes tõesti väga vihmases paigas, nagu Island või Šotimaa, siis väga kõrget veepidavuse numbrit taga ajama ei pea.

Telgi mõõdud

Järgmisena peab vaatama oma pikkust – et telk oleks ikka piisavalt pikk, et sinna mugavalt sisse mahuksid. Lisaks on oluline vaadata, kui palju telk kokkupandult ruumi võtma hakkab. Kas see mahub seljakotti või kotti, mida alles plaanite matkamiseks osta. Telk ei saa seal kogu ruumi ära võtta, matkal on vaja veel hulka asju.

Telgi kaal

Alles seejärel tuleb tähelepanu pöörata telgi kaalule. Kaal näitab ka ära, kui palju on telgil igasuguseid lisasid, näiteks taskuid ja nööre, mille külge asju riputada – ja kas need on teile vajalikud. Mõnele on väga tähtis, et ta saaks lambi kuhugi riputada, teisele üldse mitte. Võta poes telk kindlasti lahti ja vaata üle, mis seal täpselt on.

Valida on ka eeskojaga ja ilma eeskojata telkide vahel. Kui olete kahekesi matkamas ja mõlemal on suured seljakotid, tuleb mõelda, kas te päriselt ikka mahute ja tahate mahtuda koos nende seljakottidega kõrvuti magama või oleks hea jätta need telgi eeskotta.

Muud telgid

Lisaks matka- ja peretelkidele on olemas ka autotelgid, mis käivad auto katusele ning on mõeldud siis ennekõike automatkajale.

Viimastel aastatel on hakanud levima ka ripptelgid, edasiarendus vanast heast võrkkiigest, mille puhul tuleb silmas pidada, et kinnitada saab neid ainult kohta, kus on puud. Näiteks soojal suveõhtul või päeval rannas mändide vahele ülestõmbamiseks on need väga mõnusad ja täiesti piisavad, soojal ajal võib-olla ei tahagi kuhugi telki sisse pugeda, ongi mõnusam, kui õhk käib läbi.

Telgi värv on muidugi maitse asi. Aga ma soovitaksin eredavärvilist telki, seda näeb metsas ka hämaras. Rohelise telgi otsa koperdab keegi palju tõenäolisemalt kui punase telgi otsa.

2. Kuidas valida magamismatti?

Kui telk on valitud ja katus pea kohal, on küljealune vaja pehmeks saada. Kokkurullitavad penomatid on ajalooks saamaks. Need võtavad palju ruumi ja isoleerivad külma kehvasti.

Palju parem on nn isetäituv matkamatt, mis tegelikult pole päris isetäituv, peab ikka puhuma või pumpama. Võtab vähe ruumi, kaalub vähe, on märksa mugavam. Lihtsamad matkamatid kaaluvad kusagil 500 grammi ja üle selle, kallimad alla. 

Mati puhul on oluline kõigepealt vaadata selle pikkust.

Tootjate suurused erinevad. Kui oled pikem inimene, pole mõtet lühikest matti osta.

Osadel tootjatel on meestele ja naistele erinevad matid. Varieeruvad pikkused ja laiused ning naistemattidel on mõned kohad soojendustega. Ka mati laiust peab jälgima.

Mattidelt leiab lisaks kaalule ja mõõdule tähise R, mis näitab mati võimet isoleerida külma. R saab olla vahemikus 1–7, mida suurem, seda enam külma talub. Matiga, mille R on 7, võid -30 kraadiga ka lumele minna. Suvise magamismati puhul piisab, kui R on 1–2. 

Seda tõesti tasub jälgida, sest kui valid mati lihtsalt kaalu järgi – mis võib olla mõnusalt väike –, siis sügiseses metsas telkides sellise matiga, mille R on väga madal, enam nii mõnus polegi.

Korralikud matkamatid maksavad 75 eurot ja sellest üle, pigem isegi umbes 100 eurot. Ka odavamate seas võib häid olla, aga selle äratundmine eeldab juba kogemust. Kallimad, millega võib ka lumes matkata, maksavad juba 150 eurot ja rohkem.

Mati koht on telgis ja selle telgist välja võtmine niisama metsa all istumiseks on riskantne ettevõtmine. Okkad ja oksad võivad selle puruks torgata.

Kui tead, et tahad vahepeal metsas puude all või rannas oma matil istuda, siis vali kindlasti penomatt, see ei karda torkeid.

3. Kuidas valida magamiskotti?

Vanad müüdid räägivad telgi soojuspidavusest. Telgi ülesanne on kinni pidada vihm ja tuul, sooja annab magamiskott.

Magamiskottide hulgas leiab nii-öelda tavalisi matkamagamiskotte ja mägimatkaks mõeldud kotte. Samuti on oluline vaadata, mitmeks aastaajaks need mõeldud on. Eestis veab kolme aastaaja magamiskotiga välja kevadest sügiseni. Kõige mõistlikum on osta kolme aastaaja magamiskott ja kui siis ühel hetkel tahad talvel ka matkamas käima hakata, siis talvine magamiskott lihtsalt lisaks.

Magamiskoti puhul on tähtis, et sellesse ikka ära mahuksid. Nii pikkuse kui ka laiuse poolest – lisaruumi tasub jätta 10–15 cm. Kui magamiskott on mõeldud 178 cm pikkusele inimesele ja sa oled 179 cm pikk, siis ei, sa ei mahu sellesse ära. Vali enda pikkusest pikem magamiskott.

Mitmetel tootjatel on meestele ja naistele erinevad magamiskotid. Naiste omas on lisasoojustus jalgade ja puusade juures. Aga tegelikult sobivad naistele mõeldud magamiskotid hästi ka meestele ja vastupidi ning loomulikult on ka unisex-kotte.

Kottidel on lukk kas paremal või vasakul – vahel ka keskel – ja kui osta sama tootja magamiskotid, millest ühe lukk on paremal ja teisel vasakul, siis on neid võimalik ka üheks suureks ühendada. Aga sellega on lugu nagu telefonilaadijatega – nii nagu igal mudelil on oma laadija, on igal magamiskotitüübil oma lukk ja kui on plaan neid ühendama hakata, siis tuleb seda hoolsalt jälgida.

Magamiskoti puhul peab jälgima mugavustemperatuuri, mis on igal kotil ära toodud. Kui magamiskoti mugavustemperatuur on näiteks +10 kraadi, siis see tähendab seda, et sellest kõrgema välistemperatuuriga hakkab juba palav. Eestis osta magamiskott, mille mugavustemperatuur on -5.

Lisaks tuuakse ära ellujäämistemperatuur. Mis tähendab näiteks, et kui see on magamiskotil -18 kraadi, siis selle temperatuuri juures mõned tunnid kannatab selles ikka olla ja jääd ellu.

Eestis on mõistlik osta magamiskott, millega saab olla umbes kuni -5 kraadises temperatuuris, sellega saab hakkama kevadest sügiseni.

Sest kui oled pärast pikka matkapäeva väsinud, energiat üldse ei ole ja õhtul on teekonda lõpetades väljas õhk ka juba jahe, siis on parem, kui magamiskott on pisut soojem.

Magamiskoti juurde käib kindlasti ka siselina – see on see osa magamiskotist, mida pesed ja vahetad. Magamiskotti ennast pesta ei tohi, isegi kui tootja seda selgesõnaliselt keelanud pole. Pesumasin on parim võimalus magamiskott hävitada. Kui siiski tundub, et magamiskott ise vajab pesemist, pane ta lihtsalt mõneks ajaks tuulduma.

Lina pannakse magamiskoti sisse ja see võib vastavalt eelistustele ja hinnatundlikkusele olla siidist, puuvillast või mõnest sünteetilisest materjalist.

Magamiskoti enda materjalideks kasutatakse nii sulgi kui ka sünteetilisi materjale. Viimased on Eestis matkamiseks natuke paremad, sest kardavad vähem niiskust. Aga talvel lumes on suled paremad – ja sulgedest magamiskott on ka natuke kergem.

Saab osta ka matkapadja, kuid mina soovitan seljakotis selle arvelt ruumi kokku hoida ja padja teha õhtul endale magamiskoti ümbrisest ja selle sisse pandud fliisist või T-särkidest. 

12 nippi oma uue matkavarustuse kasutamiseks nii, et tekiks võimalikult vähe stressi ja oleks palju mugavust

  1. Kui varem telkinud ei ole, veeda esimene öö koduhoovis või sõbra hoovis. Kui hakkab külm või õudselt ebamugav, saad tuppa voodisse kolida. 
  2. Järgmise sammuna proovi mõne turismitalu telkimisala – soojad dušid ja WC on alati läheduses olemas. Kohe esimest korda telkima minnes nädalaks välismaale matkale sõita ei soovita.
  3. Kui oled endale telgi ostnud, siis otsi YouTube’ist või tootja kodulehelt üles selle ülespanemist ja kokkupakkimist õpetav video ja proovi vähemalt üks kord seda kõike ise teha. Võtab mõned minutid aega, aga säästab hiljem matkal pooled su närvirakud. Kui siis matkal olles on külm ja vihmane õhtu, ei pea sa tund aega juhendit lugema ning saad telgi 1,5 minutiga üles ja kiiresti sooja.
  4. Kui võimalik, ära pane telki üles küljega tuule poole.
  5. Telgi tootja paneb tihti vaiu kaasa suure varuga. Kui vaja on ainult nelja, ära kanna kõiki 25 endaga kaasas.
  6. Käsipagasiga kuhugi matkama lennates võid pikad telgivaiad muretult kokku pakkida ja käsipagasisse võtta. Kinnitusvaiadega turvakontrollist läbi ei saa – jäta need heaga koju ja kasuta kinnituseks näiteks kive.
  7. Telgis tuld ei tehta ja lõkkest pane telk alati võimalikult kaugele.
  8. Ära jäta toitu ööseks telgi esikusse! Metsloomad pelgavad inimest ja hoiavad eemale, küll aga mitte naabertalu Pontu, kes kindlasti selle suitsuvorsti kotist üles leiab ja selle ka minema viib. Võta toit endaga telki sisse kaasa, sinna ei julge ka kõige julgem koer tulla.
  9. Kui on jahe, siis hüppa magamiskotti kõigepealt riietega ja soojenda kott üles. Siis võta riided seljast ning poe juba mõnusalt sooja magamiskotti. Magamiskotis ei magata fliisi või dressipluusiga, vaid pesus või külmal ajal pikas pesus.
  10. Magamiskotti hoia kodus lahtiselt, mitte kompressioonikoti sees. Riputa näiteks riidepuule või hoia suures karbis. Kokku rulli see alles matkale minnes.
  11. Matkalt tulles puhasta ka telk porist ja mullast – seda tee lihtsalt svammiga kergelt hôôrudes aooja veega.
  12. Telk võta matkalt tulles lahti ja lase paar päeva tuulduda. Siis paki kokku tagasi.

Matkajuht Kunnar Karu matkakooli artikliseeria käsitleb teemasid alates sellest miks üldse tasub kõndida, looduses liikuda ning uusi radu avastada kuni lühikeste terviseradade leidmise ning telgi ja matkatoitude valikuni välja. 

Väljakutse Karu1000. 1. mail alustas Kunnar Karu 31-päevast väljakutset Karu 1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevaid võimalusi Eesti looduses kõndimiseks ning jagada positiivseid elamusi liikumisest. Väljakutset alustas Karu 1. mai hommikul Lõuna-Eestist Karula looduspargi pikalt matkarajalt ning kui jõudu jagub, siis lõpetab ta oma teekonna 31. mai pärastlõunal Tallinnas Toompea lossi ees. Jälgi Kunnari tegemisi tema Instagrami ning Facebooki kontol.

Liikumisele annavad hoogu Sportland Eesti ja The North Face, Eesti Terviserajad, Ühendus Sport Kõigile, Tartu Terminal, Fat Burner spordijook, Mariine Auto ja Subaru, FreeSport spordijook, ajakiri Edasi.org, MTÜ Elamusretked ning Nipernaadi Matkaklubi.

Kunnar Karu

Kunnar Karu

Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (15)