Mina olen Suure Isamaasõja veterani lapselaps. Minu vanaisa hukkus Velikije Luki all lahingus sakslaste vastu, mistõttu ei näinud ma oma vanaisa iial. Isegi minu sõja ajal sündinud isa ei näinud teda kunagi. Ma arvan, et see vere hind on piisav, et mul oleks nüüd õigus oma vene sõpradele rääkida 9. maist. Õigemini sellest, miks ma seda päeva ei tähista.
I osa – VANAISAD
Arvo ja Maria
Hilisel juulipäeval 1941. aastal teatati Narvas, et järgmisel päeval toimub mobilisatsioon Punaarmeesse. 27-aastane Narva Töölisteatri näitleja Arvo Raag oli üks neist, kes pidi minema. Niisiis, ta saab uudise, et minek on järgmisel päeval, aga mida teha ajaga, mis on alles jäänud? Mis te arvate, kuidas veetsid selle öö Arvo ja tema 24-aastane naine Maria? Ma ei tea, aga ma võin ehk ette kujutada.
