See lugu on isiklik kogemus. See on lugu juhtimisest ja edasiliikumisest, kui lähimad sihid ja pidepunktid kaovad. Seega on see lugu ka uute sihtide seadmisest. See on ka lugu triatlonist – spordist, mis eeldab tugevat füüsist, kuid veelgi tugevamat vaimset valmisolekut. Tasakaalukusest. Interdistsiplinaarsusest. Riskide hajutamisest. See on lugu päris elust, kus lavalaudadel etendavad rolle päris inimesed.
Eellugu
2003. aastal tuli Andrus Veerpalu maailmameistriks ning Rademari poekett pakkus sel puhul suure allahindlusega suusavarustust. Ikka nii, et tuled ostad terve komplekti ja saad kohe maailmameistriks. Ilusast talveilmast ning kullast-karrast pimestatuna seadsingi sammud Sikupilli Rademari ning sain uhkete Visu plastsuuskade ning Rossignol X1 suusasaabaste omanikuks. Kohe samal päeval sai proovitud ning sündiski ainuvõimalik otsus: vaja on kohe osaleda Tartu maratonil. Ikka lühemal distantsil, aga sellegipoolest. Klassikatehnika omandamiseks “piisas” vaid ühest trennist Vanakal. Õnneks leidus sõber Mart Mere, kes umbes sama kõva ettevalmistuse pealt oli kohe nõus kaasa lööma.