Adam Grant: muuda vaatenurka – tee endale nimekiri asjadest, mida mitte teha. To do or not to do?

Kas su nimekiri asjadest, mis tuleb ära teha (to-do list), ajab sind hulluks? Mis oleks, kui pööraks selle tagurpidi ja paneks kirja hoopis mõned asjad, mida mitte teha (to-don’t list)? Sel võib sinu tulemuslikkusele ja õnnetundele hoopis enam mõju olla. Inspiratsiooni selleks annab juhtimismõtleja ja organisatsioonipsühholoog Adam Grant.

Ülesannete nimekirjade tõttu on inimene sageli nagu orav rattas. Ehkki need aitavad pidada tegevustel järge, ei paista tegevused kunagi lõppevat. Isegi kui midagi maha tõmmata, täituvad nimekirjad üha uuesti ja veel rohkemate ülesannetega, mis tuleb ära teha.

Siin on sulle üks idee, väike orav: võta hetk aega ja mõtle, mis võiksid sina oma ülesannete nimekirjast hoopis maha tõmmata – alatiseks. Mida mitte teha. Tõmba maha kohustused, harjumused ja harrastused, mis kulutavad sinu aega viisil, mille üle sul hea meel pole. Olgu selle loetelu nimeks “Ära tee” või “Mida mitte teha”.

Siin on neli asja Granti enda nimekirjast “Mida mitte teha” ja üks uus asi, mille ta on lisanud ja soovitab teistelegi.  

1. Ära aita igaüht, kes abi küsib

Granti jaoks on väga oluline teema andjaks olemine: sellest on ta lähtunud oma karjääris ja selle on ta võtnud oma teadustöö uurimisobjektiks. Ent pärast seda, kui 2013. aastal ilmus tema raamat Give and Take: Why Helping Others Drives Our Success”, hakkas ta saama massiliselt abipalveid täiesti võõrastelt inimestelt. “Märkus iseendale,” ütleb ta, “ära ütle New York Timesile, et sulle meeldib ükskõik keda aidata. Vabandust! Ja ära lase neil teha sellest sinu tööd käsitleva kaaneloo keskset ideed”.

Alguses tegi Grant seda, mida on alati teinud. Ta vastas paljudele kõnedele, käis paljudel kohtumistel ning pidas paljudega pikka meilivahetust. Kuid lõpuks taipas ta, et tal pole aega kõigile vastata ja inimeste küsimused kaldusid tema uurimisvaldkondadest kõrvale.

Seejärel tegi ta nimekirja olukordadest, kus ta saab olla “unikaalselt kasulik”.

Nüüd, kui ta saab kelleltki abipalve, peab see vastama sellele nimekirjale. Kui ei vasta, siis ta keeldub abistamast: “Vabandust, aga see ei ole minu pädevusvaldkonna teema.” Siin on üks näide tema unikaalselt kasulik olemise nimekirjast: juhatada inimesi – kes tavaliselt otsivad oma raamatute, artiklite või esitluste jaoks allikaid – asjakohase teose või psühholoogiauuringu juurde.

“Ma loen tundide viisi väga kitsale ringkonnale mõeldud ajakirjade artikleid, ja mulle pakub suurt rahuldust ning rõõmu, kui mulle meenub mõni vähetuntud uuring, mis kellegi soovi ja vajadusi päriselt täidab.” Granti jaoks on see kõige toredam viis võõrast inimest aidata. “See on väga rahuldustpakkuv, kui sa tead millestki rohkem kui peaaegu kõik teised, ja keegi vajab just seda teadmist. Selles on ka teatavat Sherlock Holmesi laadset põnevust: kas ma suudan olla kiirem kui Google? Kas ma olen selle konkreetse teema puhul sihipärasem otsingumootor kui Google?”

Veel mõned olukorrad, kus talle meeldib unikaalselt kasulik olla: anda nõu mitteilukirjandusliku raamatu kirjutamiseks/väljaandmiseks; soovitada juhtimist, inimeste käitumist, psühholoogiat ja tööelu käsitlevaid raamatuid ning artikleid; suunata inimesi kuulama neid, kes tema valdkonnas oskavad mingil kindlal teemal rääkida; ning anda inimestele tagasisidet, kuidas oma ideid kaasahaaravamalt esitada.

2. Ära vahi mõttetult ekraani

Ta väldib ka telefoni ja arvuti kasutamist, kui tal pole kindlat plaani, mida ta sellega teha kavatseb. See on olnud tema “Mida mitte teha” nimekirjas juba väga pikalt, alates keskkooli ajast, kui ta otsustas, et ei lülita televiisorit sisse, kui ta ei tea, mida ta sealt vaadata tahab. Nüüd teeb ta sama ka sotsiaalmeediaga. Kuigi ta teeb iga päev Facebooki, Twitteri ja Instagrami postitusi, logib ta sisse vaid selleks, et postitada.

Üks seadmete kasutamise mõttes ohtlik aeg on tema jaoks kesköö, mil ta vahel ärkab üles suure kiusatusega meile või sotsiaalmeediat kontrollida. Seda on juhtunud mõned korrad kuus, aga ta on suutnud kiusatusest lõpuks võitu saada.

3. Ära tee pereelu arvelt tööd

Kui välja arvata Granti töökohustused Whartonis – ta õpetab ärijuhtimise magistriastmes kolme mooduli põhiaineid ja lisaks sellele bakalaureuseastmes valikaineid – on ta ajakava tema enda teha. Kuid ta möönab: “Mul on väga keeruline tööd katkestada, enne kui olen selle lõpetanud. Ma tunnen end väga kehvasti, kui mul on mingi töö parasjagu pooleli, lapsed tulevad koju ja ma töötan edasi.”

Ta püüab teha nii, et tööpäevadel on kell 15–19 vaid perele pühendatud (nende peres on 3 kooliealist last). Kui lapsed on magama läinud, läheb ta internetti, et vastata meilidele ja päevatoimetustel otsad kokku tõmmata. Samuti püüab ta vältida töötamist nädalavahetustel, kuid see pole nii lihtne.

4. Ära mängi internetis (Scrabble’it)

Grant armastab lauamänge; ta leiab, et lauamängude mängimine on täiuslik kombinatsioon, mis võimaldab koos aega veetes omavahelisi sidemeid tugevdada, aju stimuleerida ja sõbralikult võistelda. Lapsepõlves mängis ta pere palju Scrabble’it ja sageli võitis just tema. Kui ta juba kolledžis käis, hakkas ta õde – kes on temast kuus ja pool aastat noorem – võistlustel mängima ja temast sai riiklikul tasemel Scrabble’i mängija. Kuigi Grant oli õe üle uhke, ei meeldinud talle õele kaotada.

“Ma tahtsin teda võita, seega laadisin harjutamiseks internetist Scrabble’i mängu alla ja sattusin sellest hasarti. Tegin koolitööd ära ja ütlesin endale: “Ma mängin ainult kolm mängu.” Ja kui ma ei saanud kolmandas mängus bingot, mängisin uuesti – ja peagi oli kolm tundi läinud ja ma mängisin ikka veel.” (Scrabble’is tähendab bingo mängu, kus kasutatakse mängija kõiki seitset klotsi.)

Ta kustutas rakenduse ära. Ja laadis siis uuesti alla. Seda juhtus mitu korda, kuid rakendust pole enam tema telefonis. Aga… on üks erand. Igal aastal oma õe sünnipäeval – “pole tähtis, mis meie elus parajasti veel toimub,” ütleb ta – mängivad nad internetis Scrabble’it. Selle postituse tarbeks intervjueeriti teda päev pärast nende iga-aastast traditsioonilist mängu (Grant võitis ühe mängu üheksast). Ta pidi seisma silmitsi oma iga-aastase traditsiooniga: rakendus uuesti kustutada. Ta ütleb: “Mulle tõesti meeldib mängida, aga ma tunnen, et mul pole päevas piisavalt aega, et mitu mängu mängida.”

Mille on Grant oma kiiresse ellu lisanud?

Podcast’ide kuulamise. Ta ütleb, et ta naudib seda, et tal on võimalik “uute ideede ja lugudega tutvuda ilma ekraani jõllitamata”. Ta kuulab neid enne magamaminekut, habet ajades, prügi välja viies, autoga sõites, isegi hambaarstil olles. Tema lemmiksaated on “Revisionist History” (saate autor Malcolm Gladwell) ja NPR-i “Invisibilia”.

Allikas: Ideas.ted.com. Tõlge Egle Taklai