Steve Keating: kui sa ei suuda otsustada, siis tee nii

Enamik inimesi, ehk isegi kõik, kindlasti aga mina, kogeme oma elus hetki, mil me ei tea, mida teha. See ei muuda meid nõrgaks. See ei muuda meid rumalateks. See ei tähenda ka seda, et me ei saavutaks edu…välja arvatud juhul, kui ei tehtagi mitte midagi, sest ei teata, mida teha, kirjutab oma blogis müügi- ja juhtimise professionaal Steve Keating.

Loodetavasti on sinu elus keegi, kellega oma ideid jagada. Selleks võib olla sinu treener, mentor või hoopiski lähedane sõber ja perekonnaliige. Säärase inimese olemasolu ei saa alahinnata. Kui sinu elus ei ole selliseid inimesi, siis tuleb sul ta kiiremas korras leida.

Milline on õige uks?

Kull või kiri

Kuid mõnikord osutub oma järgmise sammu planeerimine ka kellegi abiga keeruliseks. Sa ei ole kindel, mida edasi teha. Minuga on seda korduvalt juhtunud ja olen sel teemal palju nõu saanud. Kord, kui pidin langetama otsuse kahe valiku vahel ja otsustamine tundus lootusetu, siis soovitas üks minu mentoritest kulli ja kirja visata. Ütlesin talle, et see otsus on liiga oluline, et seda lihtlabase mängu abil lahendada.

Tema aga ütles mulle, et tegemist ei ole pelgalt mänguga, sest kui münt on õhus, siis tean ma täpselt, mispidi ma soovin, et see maanduks.

Tahtsin vastu vaielda, aga miskipärast tundus, et tal on õigus…ja oligi. Ma viskasin mündi õhku ja ütlesin iseendale, et kui tuleb kull, siis teen nii ja kui tuleb kiri, siis teen teisiti. Tuli kiri ja ma ei soovinud sellist tulemust ning otsustasin kaks korda veel proovida. Just siis taipasingi, et tegelikult teadsin täpselt, millist tulemust ma soovisin.

Benjamin Franklini nõuanne

See on küll väga nutikas idee, aga mulle tundus endiselt, et sellise suure otsuse langetamine mündi abil on naeruväärne. Seega kasutan ma mõnikord Benjamin Franklini nõuannet.

Kui targalt Benjamin Franklinilt küsiti nõu, siis tavatses ta vastata, et ta ei saa teiste eest otsustada, aga jagas omaenda nippi otsuse langetamiseks. Ta soovitas võtta tühja paberilehe ja tõmmata sellele pikk joon ülevalt alla. Ühele poole joont soovitas ta kirjutada põhjused millegi tegemiseks ja teisele poole põhjused selle mitte tegemiseks.

Neid põhjuseid ei tule mitte kokku lugeda, vaid need hoolikalt läbi mõelda.

Põhjuste paberil nägemine muudab need reaalsemaks ja konkreetsemaks. Isegi, kui ühel pool on 2 argumenti ja teisel pool 12, siis võib otsus langeda siiski selle poole peale, kus on vaid kaks põhjust, kui need kaaluvad üle teise veeru 12 põhjust. Benjamini nippi teistele soovitades ütlen alati, et põhjuste kirja panemiseks võib kuluda mitu päeva. Oma otsuse üle mõeldes hoia see paber läheduses, et saaksid seda pidevalt täiendada ning üsna pea ongi vastus käes.

Mõnikord on aga isegi seda võtet kasutades kõik liialt võrdne ja sa ei tea endiselt, mida teha. Sel juhul võid teha nii … nagu õigeks pead. Sa ei pruugi teada, mida teha või mida mitte teha, aga kusagil sisimas on sul see teadmine olemas. See otsus ei pruugi sind eesmärgini viia, aga see viib sind lähemale.

Võin omast kogemusest öelda, et sisetunde järgi tegutsemine on palju raskem kui see tundub. Olen end sageli veennud, et ma ei tea, kuidas oleks õige käituda, sest ma lihtsalt ei tahtnud seda teha. Ma tahtsin valida lihtsama tee. Eduni viivad aga õiged teod. Lihtsus…jah, igatahes tõeliselt püsiva eduni see ei vii.

Oma sisimas tead sa alati, mis on õige. Küsimus on vaid selles, kas sul on selle tegemiseks piisavalt julgust.

Artikli tõlge: Liina Paas

Steve Keating

Steve Keating

Steve Keating on 30-aastase kogemusega müügijuhtimise ja turunduse professionaal. Loe artikleid (1)