Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – jaanuar

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. Valik uue dekaadi esimese kuu vaimu ja kehagi kosutavaid sündmusi on teie ees.

Mood ja disain

ERMi Sõprade Seltsi esinduses Tartus on avatud ehtekunstniku, graafiku, ERMi Sõprade Seltsi auliikme ja TÜ vabade kunstide professori Kärt Summataveti näitus. “Loome-laual” esitab kunstnik oma eksperimentaalset loomingulist teekonda: sinna hakkab järjest ilmuma uusi ideid ja ehtekomplekte, mis valmivad vabade kunstide professuuri ajal – ühe aasta jooksul.

Rahvusülikooli juubeli auks valminud esimene “Loome-laud” esitleb peensepistatud hõbeehteid, mis meenutavad vitssõlge, kuid samas kujutavad maailma nelja algelementi keerlemas-pöörlemas nagu kaitsev ürgvägi või kaitsering.

“Idee keerutada sümboolselt kokku 3, 4 või 5 algelementi (tuli, vesi, õhk, maa, vaimsus), ühendada nad ringiks ja luua arhailise tunnetusega tähenduslik ehe, toetub nii arheoloogiale, folkloorile, rahvameditsiinile kui ka lapsepõlves kuuldud imelistele ussikuninga muinasjuttudele. Siksak kaitseb, annab tarkuse ja tervise ning hoiab eemale ohud ja ahvatlused. Madu peetakse pühaks paljudes kultuurides ning kujutatakse nii arhailises sümboolikas kui ka maailma tippkunsti pärandis. Ussi kujutis on seotud kaasaegse filosoofia, meditsiini, kaubanduse, loodus- ja õigusteaduse alustega,” tutvustas näitust selle autor Kärt Summatavet.

Loe rohkem vabade kunstide professuurist ja vaata eelmiste õppeaastate loenguid siit.

Kunst

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses Telliskivi loomelinnakus on avatud huvitava ja keerdkäigulise looga fotograafi Maša Ivašintsova fotonäitus “Chiaroscuro”. Ivašintsova loomingust – nii fotodest kui ka luuletustest – ei teadnud tema eluajal keegi. Fotograafi lugu levis üle maailma, kui tema tütar leidis 2017. aastal Peterburi pööningult 1969.–1999. a. tehtud ligi 30 000 fotot ja negatiivi. Hiigelarhiivi on läbi vaadanud ja fotodeks vormistanud Maša väimees Jegor. Fotodel kujutatud hetki ja isikuid aitas tuvastada ka päevik, mida naine pidas oma elul viimaste päevadeni.

Maailma juhtiv kunstiportaal Artnet nimetas 2018. aasta üheks tähtsaimaks kunstileiuks just selle arhiivi ilmsikstuleku, sest vähesed fotograafid on pakkunud säärast süsteemivälist ja lüürilist sissevaadet elule Nõukogude Liidus. Autor viibis Leningradi tänavatel ja tagatubades loomingulise ja poliitilise käärimise ajal, jälgides läbi oma objektiivi justkui märkamatuid ja silmatorkamatuid tegelasi, aga ka toonaseid Leningradi põrandaaluse kultuurieliidi liikmeid. Näitusel on eksponeeritud ka Ivašintsova luuletekstid, mille on tõlkinud Doris Kareva. Facebooki sündmus.

Loe ingliskeelset artiklit sensatsioonilisest leiust news.artnet portaalist.

Kino

Tartus Elektriteatris linastub 17., 18., 19., ja 22. jaanuaril. režissööri ja Ööülikooli vedaja Jaan Tootseni film legendaarsest looduseuurijast ja mõtlejast Fred Jüssist – “Fred Jüssi. Olemise ilu”. 17. jaanuari linastusele järgneb ka kohtumine režissööri ja operaatori Joosep Matjusega (kes on paljukiidetud loodusdoki “Tuulte tahutud maa” režissöör ja oskuslik looduse ja maastiku filmija). Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused.

Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga.

Kuula ka Fred Jüssi Ööülikooli loenguid.

Kirjandus

Ilmunud on tunnustatud ja armastatud poetessi ning tõlkija Doris Kareva esseekogumik “Terendused”. Kogumikus vaatleb autor elu ja kultuuri kogu selle avaruses ja mitmetimõistatavuses, tehes seda karevalikult nauditavas keeles ja hingestatud stiilis.

Loe ka Doris Kareva ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi, mereteadlase ja matemaatiku Tarmo Soomere mõttevahetust Kareva viimase luuleraamatu esitluselt.

Muusika

Modulshtein on melomaanidele tuttav, kuid üldsuse eest hästi hoitud saladus ehk kollektiiv, mille moodustavad kassikalise taustaga klarnetimängija Marten Altrov, hiphopi juurtega DJ Aleksei Semennihhin ehk DJ Bandit ning Vene Teatri muusikajuht Aleksander Žedeljov. Juba mõned aastad on nende helide sulamis podisenud ambient, downtempo ja kõik, mis sinna vahele mahub. Modulshteini resümeesse mahuvad omanimeline debüüt ning teine album “Utoopia” ja osalus Vene Teatri suurprojektis “Tuleb/Ei tule”.

26. jaanuaril ootab ees täismahus kontsert Vene Teatris, mille kavas on kompositsioonid kahelt albumilt ning lisaks värsked rajad. Kontserdi toimumispaik – Vene Teater – lubab sündmusel kasvada hüpnootiliseks valguskujunduse, videolahenduste ning helide spektaakliks. Vaata ürituse infot siit.

Loe lisaks: Edasis on varem ilmunud ka pikk intervjuu Modulshteiniga.

Teater

Ugala teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia värske näitlejatelennu koosseisuga loodud lavastus “Kuidas minust sai HAPKOMAH” põhineb samanimelisel raamatul, milles sisalduvad lood narkosõltuvusest Eestis jahmatasid tuhandeid lugejaid juba siis, kui need ilmusid järjejutuna portaalis Nihilist.fm.

Autor pseudonüümiga HAPKOMAH rääkis brutaalse detailitäpsusega sellisest Eestist, mida keegi meist ei taha tunda, kuid mis ometi varitseb siinsamas kõrval: kõrvalkorteris, kõrvaltoas, kõrvalistmel. Kroonik HAPKOMAH seab meid fakti ette: see kõik on reaalne. See juhtub meiega siin ja praegu. “Ilusamaks see ei lähe. Kaugemale küll,” ütleb 2016. a. ilmunud raamatu eessõna. Need “sõnumid teispoolsusest” annavad hääle neile, kellelt see on ära võetud; kel pole seda kunagi olnudki. Need on lood Eestist, mida on seni peetud mugavamaks ja turvalisemaks jätta rääkimata. See aeg on nüüd otsa saanud. Meie enam ei vaiki. Lavastaja Vallo Kirs, dramaturg Jim Ashilevi, kunstnik Nele Sooväli.

Igale etendusele järgneb vestlusring koos spetsialistidega Viljandi haiglast ja politseist. Etendused 23., 24., 25. jaanuaril Ugala teatris, 29. jaanuaril Haapsalu Kultuurikeskuses.

“Jääb üle loota, et ehk tekitab see tsenseerimata kohtumine ühe varjatud maailmaga trotsi ka vaatajas. Ükskõiksena lahkuvad arvatavasti vähesed. HAPKOMAHi kirjutistega võrdväärne mõjuvõim on lavastusel olemas.”
Karin Allik, Sirp

Varia

Jaanuar kui talve kargeim ja pikim kuu on paslik, et minna avastama lumise kodumaa ja looduse võlusid. Üks põnevamaid traditsioone, mis hõlmab nii keha ja vaimu kosutust kui ka potentsiaalset karastust lumehanges, on suitsusaun. Vana-Võromaa suitsusaunakombestik on leidnud väärika koha lausa UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Mooska talus saab sedasama Eesti esivanemate pärandit omal nahal proovida. Nii saab osa esivanemate traditsioonidest, õpib uut kodumaise kultuuri kohta ning saab teistmoodi ja erilise kogemuse, mis juba niisama meelest ei lähe.