Aasta lõpp on ikka pidulik, me riietume kenasti ning pühitseme lõppevat aastat, mis loodetavasti tõi meile juurde küllust ning tarkust. Teeme mõttes kokkuvõtteid: mis läks hästi, mis ehk mitte nii plaanipäraselt ning teadlikumad meist püüavad jätta maha ebavajaliku, et minna selgema pea ning “kergema pagasiga” uude aastasse – vastu uutele kogemustele. See särav pidulikkus, mõtestamine, tähistamine on kena, aga võiks kuuluda ju ka meie argipäeva?
Iga argipäeva lõpus ei pea muidugi saluuti laskma, aga mõtteline tänu ning sisemine pühitsemine ja pühadus võiksid saata iga päev meie tavapäraseid toimetusi.