Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. Valik huvitavaid ja meeleolukaid südasügise sündmusi on teie ees.

Teater

Vene teatri koorekihi toob Eesti publikule koju kätte tänavu 15. korda toimuv festival Kuldne Mask. Festivali programmist leiab Venemaa tuntumate ja suuremate teatrite lavastusi kõrvuti avangardsemate väiketeatrite produktsioonidega. Festival annab hea sissevaate pika teatritraditsiooniga riigi teatripilti ja nüüdisaegsete olulisemate vene teatrilavastajate loomingusse ning pakub elamusi eelkõige sõnateatri austajaile.

Kõik festivaliprogrammis olevad etendused ja muud üritused viiakse läbi sünkroontõlkega eesti keelde.

Lavastaja Konstantin Bogomolov kirjeldab lavastust “Au”.

Mood

• Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi näitus “Ilmapäevikud”

Islandi, Gröönimaa ja Fääri saarte kaasaegne mood tuli Tallinna: Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi näitus “Ilmapäevikud” näitab kargete saarte moodi, mis on tõukunud kohalikest traditsioonidest ja inspireeritud Põhjamaade ainulaadsest maastikust ning karmidest ilmaoludest.

Näitus on valminud koostöös kunstnike ja kuraatorite duo Sarah Cooperi (1974, USA) ja Nina Gorferiga (1979, Austria), kes reisisid kahe aasta jooksul Islandil, Gröönimaal ja Fääri saartel. Nende eesmärk oli uurida saarekeskkonna, kultuurilise identiteedi ja traditsioonide mõju kohalike kunstnike ja disainerite loomingule. Erinevalt antropoloogide teaduslikust lähenemisviisist kohalike kogukondade uurimisele jäädvustavad Cooper ja Gorfer oma tähelepanekud kaameraobjektiivi abil poeetilisteks lugudeks. Nende kogemused muutuvad lavastatud portreedeks, mis on tulvil sümboleid, värvikihte ja tekstuure. Iga portree lavastati koostöös kohalike moekunstnikega, kelle teoseid saab näha näitusel kõrvuti lavastatud fotodega. Näitus jääb avatuks kuni 05.01.2020.

• Kuldnõel

Eesti fashionista’de oodatuim hetk saabub 16. oktoobril moeauhinna Kuldnõel jagamisel, kui kohaliku moemaailma tipptegijad oma värskeima kollektsiooni publiku ette toovad. Sel aastal tekitab ehk isegi enam elevust Hõbenõela auhind, millega pärjatakse julge pealehakkamisega moeloojat, kes on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas – nominentide hulgast leiab juba kahe Kuldnõela omaniku Eve Hansoni, kes mullu lansseeris kauaoodatud omanimelise brändi.

Kuldnõela nominentide hulgas tekitavad elevust ehtekunstnik Tanel Veenre, kelle looming on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu, ja Kirill Safonov, kes oli nomineeritud ka täpselt kümme aasta tagasi. Piletid Piletilevist.

Kino

60ndad aastad, legendaarne muusik ja kirjanik Leonard Cohen ning tema armastatu Marianne Ihlen, kes on Cohenit inspireerinud mitme luuletuse või lauluteksti kirjutamisel. Nick Broomfieldi film “Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad” viib publiku 60ndatel aastatel Kreeka saarel tegutsenud boheemlikku muusikute, luuletajate ja kunstnike kogukonda. See oli periood, mis jättis kustumatu jälje nii Marianne’i kui ka Leonardi ellu ja saatis nende suhet veel aastakümneid kuni mõlema surmani.

Lisaks suurele armastusloole vaatleb film ka Coheni küpsemist loojana ning näitab nii režissööri enda kui ka legendaarse dokumentalisti D. A. Pennebakeri filmitud kaadrite abil vahetult 1960ndate boheemlust. Tunnustatud dokfilmirežissöör Broomfieldi varasemate tööde hulka kuuluvad ka “Kurt & Courtney” (intiimne sissevaade Kurt Cobaini ja Courtney Love’i koosellu ja Cobaini elutunnetusse) ning palju kõneainet tekitanud dramaatiline ja inimlik “Whitney: Can I Be Me” (Whitney Houstoni elust ja andest, isiklikest draamadest ja heitlustest sõltuvustega).

Film linastub Tartus Elektriteatris kaks korda: 20. oktoobril ja 6. novembril. 

Kirjandus

Telliskivi loomelinnakus iseseisvat raamatupoodi Puänt pidavad Elisa-Johanna Liiv ja Triinu Kööba soovitavad lugemise kõrvale hoopis jalutuskäike vabas õhus.

“Võta suvised harjumused sügisesse kaasa. Kõnni palju ja proovi selle üle mõtiskleda (Tõnu Õnnepalu “Aaker”) ja seda mõtestada (Frédéric Gros “Kõndimise filosoofia”).”

Frédéric Grosi “Kõndimise filosoofia” on poolfilosoofiline teos, mille keskmes kõndimine ning sellega seotud praktikad tavalisest jalutuskäigust looduses palverännakute ja pikemate matkadeni välja. Gros on Prantsuse filosoof, kes muidu on tegelenud eelkõige kaasaegse Prantsuse filosoofiaga, ent see raamat on lihtsam lugemine, mis põimib ühte nii filosoofia kui ka üldisemad mõtisklused ja tähelepanekud. “Kõndimise filosoofiat” võiksid lugeda kõik, kes harrastavad mõtestatud jalakäimist ehk mõtisklemist, uitamist ning sise- ja välismaailma paralleelset avastamist.

Kirjanik, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva on teost kirjeldanud nii: “Raamat vabadusest, asjade aeglasest hingamisest: maailma kooshoidmiseks tuleb kõndida.”

Kunst

Pärnus on kuni 13. oktoobrini avatud kaks näitust, mis peegeldavad kohalikule kunstipublikule jaapani kultuuri, seades need ka Eesti kunstiloo konteksti. Esimene näitus “Okas Pärnus ja Hiroshimas” seab fookusesse Evald Okase, Eesti kunstiloo ühe viljakaima autori. Tema pliiatsi- ja pintslitõmmetest sündinud erootilisi akte ja Jaapani-teemalisi töid eksponeeritakse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis samaaegselt Jaapani arhitektuuri teemalise näitusega. Teine, Jaapani 60ndate aastate arhitektuuri ja selle olulisemaid töid demonstreeriv näitus vaatleb linna laiendamisega seotud tendentse ja linnastumisest tulenevaid toimetulekuprobleeme, seades fookusesse erilised hooned Jaapani linnades.

“XX sajandi kunstilukku jäädvustas Evald Okas (1915–2011) ennast kui üks maailma parimaid joonistajaid. Tal oli vaid üks võistleja – Pablo Picasso. Kui geniaalse hispaanlase erootilised joonistused sündisid vaid kunstniku nooruseas ning neid hoitakse kui kroonijuveele Picasso muuseumi keskaegsete kiviseinte vahel Barcelonas, siis meie Evald Okas jäi erootiliseks kõrge eani välja ning tema kõige meisterlikumad joonistused sündisid Pärnu Uue Kunsti Muuseumis “Mehe ja Naise” aktikrokiidel. Väljapaneku teine pool peegeldab kunstniku sügavat kaasaelamist neile sadadele tuhandetele inimestele, kes hukkusid või sandistati tuumapommidega Hiroshimas ning Nagasakis. Ja taas jooksevad paralleelid Picassoga. Mõlemad kunstnikud olid oma loomingus jõuliselt sotsiaalsed.” Mark Soosaar, näituse “Okas Pärnus ja Hiroshimas” kuraator

“Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt vaadeldes heidab käesolev näitus värske pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele 1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset suurlinnade arengule pühendatud ideede ja tegevuste õitseng. Kenzo Tange “Plaan Tokyole – 1960”, Kiyonori Kikutake, Kisho Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki, ja Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid; Arata Isozaki “Linnad õhus” – kõik need olid linnastumisest tekitatud probleemidele suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi märgatavalt sarnased linna laienemise teema käsitluses ja et need on loodud lühikese aja jooksul omavahel üsna lähedalt seotud arhitektide poolt, on need skeemid sisult üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud toimetulekuraskused.” Naohiko Hino, näituse “Raskustes suurlinnad: Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel” kuraator

Varia

5. oktoobril tasub kõigil gurmaanidel seada sammud Vormsi saarele, kuna seal leiab aset Rootsi toidukultuuri õhtu Surströmmings Fest 2019.  Juba mitmendat aastat toimuval sündmusel tutvustatakse huvilistele Rootsi tavasid ja kultuuri ning seda eelkõige läbi kulinaaria. Korraldajate huviks on seeläbi tutvustada ka Vormsi saare ajalugu, mis on tihedalt olnud seotud rootsi kultuuri ja keelega. Sündmusel osalemiseks tuleb ette registreerida. Lisainfo ja sündmus Facebookis.