Kümme aastat tagasi küsis keegi, miks ma kirjutan. Vastasin: “Aga miks ma söön, magan või hingan?”
Tegelikkuses pole vist ühtegi kirjanikku, kes ei küsiks endalt pidevalt, miks ta seda teeb ja kellel seda vaja on. Kui uurida ükskõik millise klassiku päevikuid, enamik kirjutab pidevalt kriisidest ja sellest, kuidas ta loodu kuhugi ei kõlba.