Ettevõtja Raul Källo: tehisintellekt võimaldab ühel perearstil tunnis teenindada 19 patsienti

Arstiabi kättesaadavus on Eestis probleem. Järjekorrad on pikad ning inimesed käivad haigena tööl või on laste haigestumise tõttu pikalt kodus. Raimo Matvere rääkis uuenduslikku kiiret arstiabi pakkuva ettevõtte Viveo Health asutaja ja tegevjuhi Raul Källoga sellest, kuidas tehnoloogilised lahendused aitavad arstide aega oluliselt paremini ära kasutada ja kogu tervishoiusüsteemi inimeste jaoks mugavamaks teha ning kuidas üldse tulevikus arstiga suhtlemine välja võiks näha.

Räägi natukene enda taustast. Kuidas sa kindlustuse ja meditsiini valdkonda sattusid?

Sattusin kindlustusvaldkonda 1996. aastal, kui olin kaheksateist. Päeval käisin tööl ja õhtul ülikoolis. Läksin, sest kindlustus tundus perspektiivne valdkond. 1999. aastal jõudsin arusaamisele, et ühe kindlustusseltsi sees jäävad võimalused väikeseks, ja siis asutasin enda ettevõtte, Vandeni. Seadsin eesmärgiks, et teeme kõige suuremaid kindlustuslepinguid.

Seejärel hakkasin käima Londonis sealsete suurte kindlustusseltside juures ja proovima Eesti ettevõtetele häid lepinguid teha. Mingil hetkel tulidki kliendiks kõige suuremad ettevõtted Eestist, siis Ukrainast. Järgnesid Belgia, Ameerika Ühendriigid, Šveits ja muidugi lähiriigid – Soome, Läti, Leedu. Tegime suuri korporatiivlepinguid, enamasti vara ja vastutuse kindlustamiseks, kus maksed ulatuvad aastas miljonitesse eurodesse. Minu lähenemine on üldjuhul olnud selline, et võtan ühe või mitu ülisuurt riski ja lähen jaotan selle mööda maailma laiali.

Nende aastatega kogunes arvestatav sektori know-how, usun, et suurim siin regioonis. Hakkasin siis otsima viise, kuidas seda paremini rakendada. Sel ajal jõustus Eestis seadus, et ettevõte saab töötaja tervise edendamiseks maksta nelisada eurot maksuvabalt. Selle peale hakkas mul mõte tööle, et tooks Eestisse tugeva globaalse tervisekindlustuse. Pidasin kõnelusi suurte tööandjatega nagu Tallink jt ning nende muresid kuulates sain aru, et tervisekindlustusest üksi ei piisa. Kindlustus ja tervishoid on mõlemad komplekssed, ülimalt reguleeritud valdkonnad, kus toimub palju tühja raha kulutamist. Proovisin leida lahendust, mis lähtuks täielikult kliendi vajadustest. Nii sündiski Viveo Health.

Viveo asutaja ja tegevjuht Raul Källo.

Kui inimene haigestub, on praegu sammud lahenduseni pikad ja konarlikud, kuni selleni, et tihti inimene diagnoosib end ise. Seejärel ootab ta pikalt, et saada arsti vastuvõtule. Samuti on arstide enda jaoks protsessid aeglased ja ebamugavad. Kui võtsime tööle esimesed arstid, sai peagi selgeks, et tuleks teha nii patsiendi kui ka arsti elu lihtsamaks ja protsessid efektiivsemaks.

Esimene toode, millega välja tulime, oligi veebiplatvorm meie enda arstidele. Kui muidu võtab arst visiidi teostamiseks lahti 5–8 erinevat programmi, siis nüüd on neil üks programm, mis on Digilooga integreeritud. Seejärel sai valmis Viveo portaal töötajatele, kus nad saavad kirjeldada oma tervisemuret, mis arsti diagnoosimisel aitab. Portaali kaudu saavad inimesed teha arstidega neile sobival ajal videokõnesid, kui ei ole vajadust füüsiliselt kohtuda. Tänaseks on olemas ka tööandja-poolne vaade. Ehk esialgsest ideest on kasvanud midagi palju suuremat, nii-öelda terviklahendus.

Milline on täna tööandjate tagasiside ja mis on nende põhilised mured?

Tööandjaid on väga erinevaid. Paraku ei ole paljude tööandjate jaoks inimese tervis üldse oluline. Mitmed näevad töötajaid ennekõike kuluna. Samas on tööandjaid, kes mõtlevad targemalt, et töötajad on ettevõttes selleks, et nad firmale raha teeniks, ning seega on nende produktiivsusel selge mõõdetav väärtus.

Haigekassa andmetel võetakse Eestis keskmiselt 13,2 haiguspäeva aastas, samas Rootsis vaid 6 ja Suurbritannias 4.

Ligikaudu pooled inimestest ei pääse arstile viie päeva jooksul. Ning siis lähevad nad EMO-sse, mis samuti võtab nende päevast kuus või enam tundi. Samal ajal meie lahendust kasutades saaksid töötajad arstiga kontakti juba 12 sekundiga ning kui videokõnest ei piisa, siis saavad nad paari päeva jooksul kiirendatud korras kohtumise arstiga.

Mitmed tööandjad Eestis on täna juba teie kliendid. Millist tagasisidet te nendelt saanud olete?

Oleme klientide töötajate käest saanud ülihead tagasisidet. Selline kogemus on paljude jaoks täiesti enneolematu. Isegi klient, kes pidi käima sondi neelamas, mis on äärmiselt ebameeldiv protseduur, kiitis hiljem meie terviselahendust. Ja kui töötajad on rahul, on ka ettevõte rahul, sest head töötajad teevadki hea ettevõtte.

Kas võib öelda, et see lahendus on praegu midagi sellist, mida inimesed ei oska ise tahta?

Jah, täiesti. Samas me ei ole end seni ka laialdaselt reklaaminud. Täna tunnevad meie vastu suurt huvi rahvusvahelised riskiinvestorid, kes puutuvad igapäevaselt kokku innovaatiliste lahendustega, ning nad usuvad, et õige pea saabki Viveo-taolisest lahendusest uus normaalsus.

Aga üldiselt jah ei osata unistada, et mul võiks olla arst ühe telefonikõne kaugusel ning kui vaja visiidile minna, siis see aeg saaks minu eest broneeritud juba järgmiseks päevaks. Kliinikusse minnes on arve minu eest tasutud ja ma tõesti ei pea millegi pärast muret tundma.

Tervis on üpris isiklik ja tundlik teema. Sa mainisid, et Viveo lahenduse üks osa on töötajapoolne portaal, kuhu ta lisab ka ise oma terviseandmeid. Kuidas te olete lahendanud privaatsuse küsimuse? Kasvõi töötervishoiukontrollis käies on inimesed tundnud huvi, et mis infot tööandja hiljem vaatab. 

Täiesti nõus. Meie süsteemis on arstid ainsad, kes näevad patsiendi infot, ja andmeturvalisus on ülioluline. Oleme kokku pannud kaks pea kõige infotundlikumat valdkonda – tervishoid ja kindlustus. Kellegi isiklikust terviseseisundist ei saa tööandja midagi teada. Võime vajaduse korral anda summeeritud infot, et jagada üldist trendi, aga ainult nii, et sealt ei ole aru saada konkreetsete töötajate tervislik olukord.

Paneme siia pilti riigi ka juurde. Kas nendega on koostöökohti?

Riiklikud haiglad on meile heaks partneriks. Me ostame neilt vabasid teenindusaegu, mis on Haigekassa lepingutest üle. Teadupärast on igal haiglal teatud reservid. Ehk me eemaldame riiklikest järjekordadest need inimesed, kelle eest on tasunud nende tööandja. Mina isiklikult ei tahaks, et mõni laps või eakas inimene minu pärast veel kauem peab järjekorras ootama. Ma leian viisi saada see teenus teist kanalit pidi, jättes riiklikud ajad neile, kellel on seda väga tarvis.

Seega, te ei konkureeri siis Haigekassa poolt kinni makstud aegadele?

Just.

Sa mainisid ka, et teil on oma arstid. 

Viveo õde Katrin Pääsuke.

Meie meeskonda kuuluvad peremeditsiini eriarstid ja õed. Nad tegelevad esmatasandi konsultatsiooni ja abi osutamisega Viveo klientidele.

Erinevalt tavalistest perearstidest on neil palju paremad digitaalsed tööriistad, millest põgusalt juba ka rääkisime. Tervisemure tekkimisel helistavad inimesed meie arstidele ning kümnest olukorrast umbes kaheksa saavadki kõne teel lahendatud. Olulist rolli mängib siin videokõne, mida meie kliendid portaali kaudu kasutavad. Keskmiselt vaid kahel korral on vajalik füüsiline kohtumine arstiga, milleks me kasutame siis juba oma üle-eestilist partnervõrgustikku.

Kui mul on väga hea tööandja, kes soetas mulle sellise terviselahenduse, aga samas on mul ka hea suhe oma perearstiga, siis kelle poole ma pöörduma pean?

Kindlasti ei soovi me tulla inimeste ja perearsti vahele, kui see koostöö toimib. Sellegipoolest, kui inimene on esmase kohtumise teinud oma perearstiga, siis me saame aidata järgmises etapis, korraldades talle kiiresti aja eriarstile, analüüsidele ning kattes kaasnevad kulud. Oleme tõdenud, et nooremad inimesed võtavad uue süsteemi kiiresti omaks, sest nende jaoks on perearsti külastamine juba iseenesest liiga aeganõudev tegevus. Samas on ka väga rahulolevaid eakamaid kliente, kes on aktiivsed helistajad.

Kas on midagi, mida teie lahendus täna ei kata? Kujutan ette, et kallid kroonilised haigused ja näiteks vähiravi ei kuulu sinna alla.

Täpselt nii. Täna me ei asenda erakorralist meditsiini ehk kiirabi ning me ei kata krooniliste haiguste ravi. Küll aga teenindame oma kliente seni, kuni nende tervislik seisund saab täpse diagnoosi, mis samuti on mõnikord aeganõudev protsess, hõlmates erinevaid laborianalüüse, eriarsti visiite ja uuringuid. Haiglate funktsioone me täies osas üle ei võta, küll aga vähendame nende koormust.

Ehk et kui mul täna juba on mingisugune krooniline haigus, mis vajab pidevat tähelepanu, siis selle menetlemine liigub edasi mööda tavapärast meditsiini protsessi?

Praegu küll, aga me arendame oma digitaalset platvormi ja teenust väga hoogsalt ning lähitulevikus lisame sinna patsiendile vajalikke lisateenuseid. Täna me tegeleme nende kõige suuremate esmaste probleemidega, aga hiljem läheb see aina täpsemaks kuni selleni, et igale patsienti ohustavale tervisehädale pääseb õigel ajal jaole.

Maailma mastaabis oleme täna digitervishoiu valdkonnas unikaalne ettevõte, kuna Eestis kogutakse Geenivaramusse kahesaja tuhande inimese geneetiline info. Kui esialgu me kasutame tehisintellekti selleks, et arsti tööd võimalikult efektiivseks teha, siis tulevikus on tõenäoline, et saame isikustamata kujul kasutada ka Geenivaramu andmeid, mis aitaks näha mustreid ja hakata teatud haigusi efektiivsemalt ennetama.

Tõsi, alati on parem ennetada kui haigust ravida. Kas Viveo lahendus ja meditsiinivaldkonna muutumine laiemalt aitavad juba täna kaasa ennetamisele ning vähendavad tervishoiu kulutusi?

Konkreetne viis, kuidas me juba tegeleme ennetamisega, on tervisetest, mille iga Viveo klient täidab enne teenuse kasutama hakkamist. Seal on küsimused inimese käitumisharjumuste ning enesetunde kohta. Tervisetesti tulemusel saab inimene näiteks teada, et kui ta võtab kaalus viis kilo alla, siis tema veresoonkonna töö paraneb vastavalt. Meie soov on, et inimesed oleksid tervemad, sest täna on üldiseks trendiks, et inimesed küll elavad kauem, aga haigena. Samuti jääb arste aina vähemaks.

Üks suurimaid tervishoiu kulusid on ebaefektiivselt kasutatud või raisatud arstiaeg. See võib olla visiit vale arsti juurde, kuna inimene pani endale ise diagnoosi, mitte kohaleilmumine või siis ilma mõjuva põhjuseta visiidil käimine. Viveo-laadse teenusega on selge kokkuhoid kohe sisse kirjutatud.

Räägime natuke veel tulevikust. Mida on tervishoiu valdkonnas oodata?

Paljude haiguste ravis on tehtud suuri edasiminekuid. On tõenäoline, et tõsisemad, tihti surmaga lõppevad haigused, nagu vähk ja hepatiit, suudetakse ravile allutada ning nende esinemist oluliselt vähendada. Tehnoloogial – ja just masinõppel – on siin suur roll. Kui on olemas piisaval hulgal isikustatud andmeid, siis haiguste ennetamine ning ravi jõuab hoopis teisele tasemele.

Minu visioon, millega Viveot ehitan, on küll üsna kõrge lennuga, aga see on sarnane sellega, kuidas mõtlevad Silicon Valley kõvemad meditsiinitehnoloogia ettevõtted. Ja mul ei ole põhjust arvata, et nende plaanid ei võiks õnnestuda. Kui kümnest üks revolutsiooniline idee õnnestub, siis on maailm juba palju võitnud. 

Masinõppel on väga suur eeldus teha kõikide inimeste elu palju lihtsamaks, mugavamaks ja elamisväärsemaks. 

Hiina näitel võimaldab tehisintellekt ühel perearstil tunnis teenindada 19 patsienti, Eestis perearst teenindab tunnis kolm inimest. Perearsti täpsust hinnatakse keskmiselt 80 protsendi peale, samal ajal tehisintellekti täpsus viiakse 97 protsendini. Arstiabi andmine ja saamine muutubki drastiliselt – üha enam kättesaadavaks ja personaalsemaks. Me saadame juba täna inimese telefonile automaatse meeldetuletuse, kui arst kirjutas talle rohud, mida tuleb võtta teatud regulaarsusega. Tulevikus on see suhtlus kõik veelgi täpsem ja personaalsem.

Kirjelda veidi täpsemalt, mida tööandja Viveo tüüpi teenust kasutades võidab.

Meie hinnangul võidab keskmise suurusega ettevõte aastas juurde 1000–2000 töötundi. Seda mitmel põhjusel. Kui seni pöördusid inimesed arsti juurde pigem viimases hädas – kui nad on juba päris haiged –, siis meie juurde pöörduvad nad varem, esimese tervisemure tekkides. See vähendab oluliselt ravi pikkust. Teiseks tõuseb üldine produktiivsus. Eestis on väga levinud see, et kui olen haige, siis töötan kodukontorist. Tegelik tööviljakus on väga madal ja majanduslikult oleks mõistlikum, kui inimene ei teeks tööd, vaid keskenduks terveks saamisele. Prantsusmaa on näiteks keelustanud haigena kodust töötamise.

Meie kliendid lennunduse ja raudtee sektorist näiteks peavad Viveo teenust täna esmatarbekaubaks või hügieeniks, mis kindlasti peab olema. Sellel on selge rahaline väärtus ning võimalus ulatada oma töötajale abikäsi siis, kui seda päriselt vaja on.

Mainisid lennundust ja raudtee sektorit. Kas on veel mõni eluala välja joonistumas, mille tööandjad on terviselahendusest rohkem huvitatud?

Praegused kliendid on üpris seinast seina. Meil on kauplusekette, turismibüroosid ja ka IT-ettevõtteid. Aga siinkohal kutsungi üles ambitsioonikate firmade juhte – räägime! Hea meelega teen paberil punaseks konkreetselt nende ettevõtte võimalikud rahalised võidud.

Aga näiteks kaugtööd tegevad üksikettevõtjad ehk digitaalnomaadid, kes on tihti ilma püsiva elukohata. Nende hulk maailmas järjest kasvab. Kas sa sellise sihtgrupi peale oled ka mõelnud?

Olen küll mõelnud ja me saame neid aidata selle piirini, kuniks nad peavad füüsilise arsti visiidi leidma. Mis tähendab seda, et 80% juhtudel nad saavad meie käest oma riigi keeles abi. Juba täna räägivad meil arstid eesti, vene, inglise ja osaliselt soome ja prantsuse keeles. Ehk esimese tervisemure vajaduse saame kenasti ära rahuldada. Inimene saaks vähemalt diagnoosi, et millise arsti juurde ta peaks pöörduma riigis, kus ta parasjagu asub.

Hetkel meil veel ei ole globaalset partnerite võrgustikku, keda me regulaarselt jälgiks. Samuti tekivad erisused sellest, et riigid panustavad tervishoidu väga erinevalt. Näitena: kui Eestis kulutatakse inimese kohta aastas 1400 eurot, siis Šveitsis on see üle 8000 euro. Sama protseduur on eri riikides väga erineva hinnaga, mis tekitaks selle, et klient maksab kas tohutult üle või vastupidi.

Milline on selle teenuse ärimudel. Muudate inimese teekonna arstile pääsemiseks kiiremaks, arsti elu lihtsamaks ja mida vähem on reaalseid arstivisiite, seda kasulikum on teile, või kuidas?

Mitte vähem visiite, aga mida efektiivsemad on visiidid arsti jaoks, seda madalamad on kulud kindlustuse jaoks. Ja samal ajal seda mugavam on elu patsiendi jaoks, seda tootlikum on ettevõte ja ka riigil on otsene kasu maksude näol. Meie ärimudelis kahjusaajat kui sellist ei olegi. Meil võiks neid win-win olukordi siia väga mitmeid veel otsa liita, kui tänu tihedamale kontaktile Viveo arstiga avastatakse inimesel haigus varajases faasis. 

See positiivne mõju, mida me sooviks luua, on tugevam tervis ja mugav ligipääs arstiabile. Ma tahaks, et meie arstid tunneksid, et tänu tänapäeva tehnoloogiale on nad aidanud väga paljusid inimesi äärmiselt olulistel hetkedel.

Kas täna on ka eraisikul võimalik teie kliendiks tulla?

Veel mitte, praegu on meil puhtalt ärikliendi toode. Me tuleme eraisikutele mõeldud lahendusega aga kindlasti mingil hetkel välja. Miks me oleme oma hinnalt täna ettevõtja jaoks nii odav, on see, et me oleme administratiivkulud kõikjalt kus võimalik koomale tõmmanud. Ja nüüd, kui tahame siseneda B2C ehk lõpptarbija turule, siis peame esmalt saavutama sarnase efektiivsuse.

Oletame, et teid saadab edu ja teiega liitub Eestis palju ettevõtteid, hiljem ka teistest riikidest. Kas ja kuidas see võib mõjutada erakliinikute turgu?

Riik ei ole alati kõige parem peremees. Näiteks Soomes on erameditsiini maht 5 miljardit eurot. Kogu meditsiini maht on 20,5 miljardit eurot. Nad saavad päris hästi omavahel läbi – riik tellib erasektorist teenust ja vastupidi. Mina arvan, et Eestis peab samuti erameditsiin saama võimaluse areneda, aga täna on meil olukord, kus erameditsiin on topeltmaksustatud. See peaks kindlasti ära lõppema, riik ei tohiks sundida inimestele peale nii-öelda kehvemat tervist.

Meie oleme täna pääsetee ka erakliinikutele. Ettevõtja tasub meile nelisada eurot aastas töötaja pealt maksuvabalt, mille meie maksame erakliinikule edasi ja erameditsiin saab seega oluliselt parema teenistuse. Kui erameditsiin saab võimaluse areneda, siis tekivadki sellised huvitavad ja olulised arengud. Riik peaks tegelema nendega, kes tõesti endaga hakkama ei saa.

Viveo meeskond.

Ja lõpetuseks, kui sa saaksid poliitikakujundajatele esitada soovid selle valdkonna edendamiseks, siis millised need oleksid? 

Oleks kena, kui riik ei seaks täiendavaid takistusi tervishoiumeditsiini innovatsiooni tekkele, mis hetkel on loodud maksupoliitika kaudu. Võiks kaotada 400 euro erisoodustusmaksu limiidi, et kogu töötajate tervist puudutav osa oleks erisoodustusmaksust vaba. Seadused peaksid täitma eesmärki. Ei tohiks tekkida olukorda, kus inimene peab valima, kas minna arstile või trenni.

Raimo Matvere

Raimo Matvere

Raimo Matvere on pikaajalise kogemusega suurürituste eestvedaja, kommunikatsiooni ja loovvaldkonna ekspert, kes töötab igapäevaselt Eesti e-Residentsuse tiimis. Kirgliku sarivabatahtlikuna panustab Raimo keskkonnasõbralikuma mõtteviisi ning hea arutelukultuuri arengusse. Loe artikleid (1)