Meelis Kubits: turistivaba Odessa. Ülestunnistus #41

Ametiühingute maja Odessas 2014. aasta 2. mai põlengu järgselt. I Foto: Yuriy Kvach, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=32918802

2. septembril tähistab Odessa linn oma 225. sünnipäeva. Suure peo eel toob Odessa meedia pea iga paari nädala tagant uudiseid uute, planeeritavate otselendude kohta. Kolmandat hooaega, kahtlusevari neljanda kohal, lendab meiegi Nordica. Pealt kümme tuhat eestimaalast on alates 2016. aasta suvest Odessat otselendude toel külastanud ja suurt nurinat ei ole kostnud. Inimesed on rahul. Odessas on rahu ja pidu. Aga mitte alati ei ole see nii olnud.

“Ülestunnistus” on Meelis Kubitsa iganädalaselt ilmuv artiklisari, mis kirjeldab tema mittetulunduslikku tegevust viimastel aastatel. Lisaks vahelepõiked aktuaalsetel teemadel. Artiklid on täismahus avatud Edasi Eksklusiivi tellijatele. Tere tulemast püsilugejaks!

2015. aasta kevadest oli keerulisem vaid 2014. aasta kevad. Maidan, Janukovitš, Krimm, Donetsk, Lugansk, Odessa 2. mai. Kuulid selga Maidani kaitsjatele, avatud sõda keset Euroopat ja takkapihta ligi 50 laipa Odessa ametiühingutemaja varemetel ei olnud argumendid, mis aitaks linna turistidele müüa. Ukraina jalgpalliliiga ühes tegusamas klubis Odessa „Tsernmorets“ mänginud välismaalased lahkusid konflikti algfaasis solidaarselt ja tööandjatega pikemaid läbirääkimisi pidamata, nagu meie ehitajad eelmise buumi ajal „läksin Soome“, viimane pintslitõmme seinal. Need vähesedki Lääne-Euroopast pärit turistid, kes olid Odessa varasematel aastatel üles leidnud, eelistasid Ukraina arenguid vaadata koduselt diivanilt, teleri vahendusel. Jõukate venelaste ees, kes varem eralennukitega otse Arkaadia klubidesse saabusid, sulges piiri Ukraina julgeolekuteenistus. Kõik 18-65 aastased vene mehed olid potentsiaalsed separatistid ja sellesse reeglisse suhtuti julgeoleku- ja piirivalveametnike poolt täie tõsidusega. Mõningaid erandeid siiski tehti ja neid oli kavas kasutada.

2015. aasta kevadel võttis vene riiklik propaganda Odessa ametlikult ette. Odessast pidi saama uus Donetsk ja Lugansk. „Odessa rahvavabariigi ODR“ juhtimisest unistavad tüübid käisid linnas peremehe näoga ringi juba mõnda aega. Ainus turistide grupp, kes Odessa oblastisse sel perioodil jõudis oli Ukraina siseturist, endine Krimmis puhkaja, kelle võimekus Odessa kesklinna hotellide ja restoranide eest maksta ei olnud suurem asi. Seda vaatamata grivna kursi kukkumisele kordades. Rahvusvahelised sanktsioonid pandi peale küll Venemaale, kuid viimase majandusega tihedalt seotud Ukraina rahvusvaluuta kukkus rublasti isegi kiiremini. Ukrainlaste vara sulas nende silme all, aga see ei olnud riigi suurim mure.

2015. aasta maikuus määras president Porošenko Odessa kuberneriks endise Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili. See oli vene telekanalite jaoks kingitus, mida ei saanud kasutamata jätta. “Natslikust “Odessast sai vene propaganda igapäevane teema.

2. mai 2014 aasta läks muidu oma rahumeelsuse ja multinatsionaalsuse poolest tuntud linna ajalukku, tipphetkedel loeti Odessa oblasti elanikeks üle 120 rahvuse, süsimusta päevana. Süsised olid needki 48 kodanikku, kes Odessa ametiühingutemajja elusana sisse põlesid. Ja needki kümmekond, kes nädal tagasi Odessa poolhotell/poolbordellis ära põlesid. Räiged tulekahjud on Odessas viimastel aastatel kahjuks regulaarse iseloomuga.

Kesklinnast veidi eemal, raudteejaama äärde oma telklaagri püsti pannud „vene maailma“ toetajad sattusid 2. mai õhtupoolikul kähmlusesse Odessasse saabunud jalgpalliklubi Harkovi Metallist fännidega ja detailidel peatumata, leidsid oma lõpu Odessa ametiühingute majas. Jube lugu, aga… Täpselt nii, nagu seni tundmatud snaiprid ja selle töö tundmatud tellijad lasid 2014. aasta veebruaris Maidanil maha sadakond inimest, mille tulemusel lahkus Janukovitš riigist ja presidendiks sai Porošenko, maksid 48 Odessa „vene maailma“ esindajat ja nende sõpra eluga, mis jättis Odessa Ukraina riigi koosseisu.

Neid kahte traagilist lugu seob teinegi fakt, et kummagi tragöödia uurimine ei ole just liiga kaugele jõudnud. Õhus on tunda, et uus Ukraina president soovib vähemasti esimeses asjas tuua selguse lauale. See võib olla tõde, mida Ukraina avalikkus ei pruugi tahta kuulata, kui näiteks meenutada kuulsat välisminister Urmas Paeti kõne sisu Euroooa Liidu välispoliitika formaalse juhi, paruness Catherine Ashtoniga.

Selline oli see Odessa 2015. aasta kevadel. Pool aastat varem suri hea sõber, Ülemaailmse Odessiitide Klubi asejuht Arkadi Kreimer. Kirjutasin tema mälestuseks välja antud raamatusse mõned read ja meenutasin sellega seoses, mitu korda olin alates 2011. aasta kevadest Odessat külastanud. Tuli 27 korda. Odessa hakkas omaks saama.

Mida sellises olukorra teha? Valisime diivani asemel tegutsemise.

Aita luua kvaliteetset sisu ja hakka Edasi püsitellijaks 5€/kuus.

Tasulise sisu lugemiseks tee püsimakse pangas.
Teine võimalus on allolev mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (59)