,,Armastus on pime,’’ ütleb vanarahvas. ,,Armastus on pime,’’ ütlevad elukogenud lapsevanemad oma armunud lastele. Armastus on pime, kinnitavad ka teadlased, sest armumine pärsib aju kriitilist mõtlemist kontrollivat piirkonda.
Kui mitte lapsevanemaid, siis teadlasi tuleb ikka uskuda. Nad ei räägi tühja. Lisaks armunutele on nad skänninud noorte, oma laste fotosid vaatavate emade ajusid ning jõudnud järeldusele, et romantiline armastus ja emaarmastus mõjutavad aju ühtviisi, surudes alla kriitilise mõtlemise ja negatiivsed emotsioonid.
Armastus ei näe, kuidas asjad päriselt on. Armastusel on roosad prillid ees ning need moondavad tegelikkust. Rääkida armastusest neil keerulistel aegadel, keset reaalpoliitikat ja karmi elu on seetõttu naiivne ja idealistlik. See on nii pehme väärtus, et sobib toahämarusse, sulgpatjade vahele, mitte pärisellu.