Vanasõna teine pool viitab konkreetsusele – härga veetakse ja juhitakse sarvest, suunates teda jõuga paremale-vasakule-peatuma. Mehe ehk inimese jaoks on olulisem sõna jõud. Sõna tähendab laiemas mõttes sümboliseerimist, konkreetse asendamist abstraktsega, tähistamist.

Kogu kooliharidussüsteem alates lasteaiast ja lõpetades magistrantuuriga on suunatud inimese kultuurseks kujundamisele, metslasest valgustatud olendi kasvatamisele. Hariduse ja harituse vahel on enamasti ühene seos. Üldistan, et inimkonnal on viimase kahe-kolme sugupõlve jooksul pigem olnud tavaks omavahelisi vahekordi lahendada ja võimu teostada sõnade abil, mitte tegude metsikustes. Seda enam täidavad viited ja vihjamised viimase sajandi pimedatele aastatele ja kommetele meid õõva ja hirmuga – eestlaste ühiskondlikus mälus on meile osaks saanu kustumatult tallel. Seepärast, arvan, on ka meie tundlikkus räigetoonilise kõnepruugi suhtes keskmisest suurem.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)