Kaheteistkümnendat korda toimuvad Saaremaa Ooperipäevad on täies hoos. Raske on vastu vaielda ja miks peakski, tegemist on kindlapeale Saaremaa aasta olulisima ning mitte ainult kultuurisündmusega. Ooperipäevad ei ole ainult Saaremaa maineüritus, vaid on seda ka viimastel aastatel poliitilistes tuultes räsida saanud Eesti Kontserdi jaoks. Vähesed teavad Eesti Kontserti, kõik teavad Saaremaa Ooperipäevi. Ooperipäevad on ühtlasi võimas kultuuridiplomaatia projekt. Moskva, Shanghai, Tbilisi ja Ankara teatrid ei asu riikides, millega igapäevane suhtlus oleks liiga tihe või mõnel juhul pilvitu.
“Ülestunnistus” on Meelis Kubitsa iganädalaselt ilmuv artiklisari, mis kirjeldab tema mittetulunduslikku tegevust viimastel aastatel. Lisaks vahelepõiked aktuaalsetel teemadel. Artiklid on täismahus avatud Edasi Eksklusiivi tellijatele. Tere tulemast püsilugejaks!
Tänavuste ooperipäevade külalisteater on Eesti muusikasõpradele hästi teada ja tuntud Moskva Helikon Opera. Helikoni kunstiline juht Dmitri Bertman on hetkel ehk kõige mõjukam Eesti sõber Venemaa kultuurimaastikul. Venemaa teatrijuhtide liidu esimees, kogu teatrielu arendava diskussiooni eestvedaja. Lisaks kunstilisele tasemele ka hea ja tugev lobist: Helikoni enda ooperimaja avati peale renoveerimist 2015. aastal Moskva südalinnas. Need on riigi ja linna rahakotid, mis avanevad valitutele.
Bertmani seovad Eestiga pea paar aastakümmet kestvad isiklikud sidemed, neist enam kui viisteist aastat kestnud sõprus maestro Eri Klasiga. Tänavuste ooperipäevade tõmbenumber, kuhu kodumaa creme de la creme laupäevaks kohale sõuab, ongi Eri Klasile pühendatud galakontsert. Eri Klasi 80. sünniaastapäeva tähistamine jätkub kahe nädala pärast algava Birgitta Festivali raames.
Saaremaa Ooperipäevade programmi oodatuim osa, Georg Otsa mälestusele pühendatud kontsertetendus „Mr. Georg Ots“ toimus Helikoni esituses kolmapäeva õhtul ja tuleb suure nõudluse tõttu taasesitamisele ooperipäevade lõpus, pühapäeval.
Järgmise aasta 21. märtsil möödub Georg Otsa sünnist 100 aastat. Tallina Linnavalitsuse laual peaks tänaseks olema valmis projekt või vähemalt selge visioon tulevasest Georg Otsa monumendist. See on Tallinna linna algatus ega ole seotud ideega, millega tulime Eri Klasi ja Aarne Miku juhtimisel avalikkuse ette 2014. aasta kevadel. Viis aastat tagasi ei tundunud Georg Otsa mälestusmärgi avamine Tallinnas olevat reaalne. Idee oli Georg Otsa sünnilinn Peterburi.
Ülestunnistuse artikliseeria senised 36 lugu on läbinud teekonna Peterburi (2010) – Odessa (2011)– Tallinn (2012) – Jerevan (2013), avatud on Jeltsini bareljeef (2013) ja unistatud 2014. aasta suvisest ühisorkestrist. Põnevate teemade kerkimise korral olen peatunud Eesti sisepoliitikal, Gruusia, Armeenia ja Ukraina valimistel.
Mõte Georg Otsa mälestusmärgist tekkis üsna pea peale Boriss Jeltsini bareljeefi avamist.
Georg Ots oli suur mees ja minu algset arusaamist mööda pidi monument asuma suures riigis, soovitavalt selle pealinnas Moskvas. 2013. aasta suhted Tallinna ja Moskva linnavalitsuste vahel ei olnud aga enam sugugi nii soojad, et neist abi olnuks. Selliseid projekte ilma linna toeta – mis siis, et moraalse, kuid siiski toeta -, ei teosta. Tallinna linnapea Edgar Savisaar oli rohkem Juri Lužkovi mõõtu mees ja kui viimasele sõna otseses mõttes jalaga anti, siis uue Moskva linnapea Sergei Sobjanini jaoks Tallinn enam liiga atraktiivne ei tundunud. Võimalik, et sellele aitaks kaasa äsja Eesti kodakondsusest loobunud, Moskva abilinnapeaks saanud Maksim Liksutovi soovitus. Liksutov jätkas küll 2013-2014 hooajal Tallinnas asuva Vene Teatri toetamist, kuid ametlike kontaktide tasemel tõmbas juhtme seinast välja.
P.s. Sellega seoses on rääkida üks lõbus lugu. Vene Teater harjus viidatud hooajal Liksutovi toetusega nii ära, et kirjutas selle automaatselt järgmise eelaarveaasta tuludesse sisse. Sponsorit sellest informeerimata. Ja kui ühel ilusal päeval oodati rahalaeva saabumist, selgus et Liksutoviga ei ole juba aasta aega kellelgi kontakti olnud. Mingit kokkulepet, et aastane leping jätkub igavesti, ei ole olemas ja kahjuks ei ole Vene Teatris kellelgi ka Moskva abilinnapea telefoni, et talle helistada. Tähendab, mingi number küll oli, kuid see vasta …. Ja nii sattuski Vene Teater taas finantsraskustesse, mis iseloomustavad teatrit läbi kogu tema tegevusaja.
Nagu teame, muutus 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses maailm. Maidanilt alguse saanud Ukraina väärikuse revolutsioon viis lõpuks Krimmi okupeerimiseni ja Moskva kui Georg Otsa pronksine kodu ei ei olnud iseenesest mõista enam aktuaalne. Nii nagu ka paralleelselt, 2013. aasta juuni Armeenia missiooni järel kavandatud niinimetatud ühisorkester sõdivate riikide muusikutest. Aga meil oli olemas sihtasutus Mister X, mille nõukogu liikmeteks said Eri Klasi soovitusel Aarne Mikk, Jüri Engelbrecht, Leelo Tungal ja Anu Kaal.
Tekkis mõte korraldada heategevuslik kontsert, Mister X Tallinn Gala, mille meedia ristis „sambakontserdiks“. Vale see ei olnud. Idee oli läbi kontserdi kaasata esimene seeme tulevase Georg Otsa mälestusmärgi rajamiseks Peterburi. Peterburi ei ole Moskva.
20. juuni õhtuks panime kiiruga kokku ühepajatoidu formaadis kava, mille esimesse poolde mahtus nii Eesti kui Itaalia ooperilauljad. Kontserdi esimese osa lisaloo juhatas Pärnu Linnaorkestri ees maestro Eri Klas ise. Mister X Tallinn Gala teise osas moodustasid juba aasta varem, Jerevanis rahvadiplomaatia missiooni „kõik sõidavad Jerevani“ avaõhtul kokku mänginud Andres Mustoneni juhitud Art Jazz Quartet ja minu Odessa sõber, Ukraina rahvakunstnik Aleksei Botvinov. Viimane jõudis Tallinnasse mõni päev varem ja andis eduka soolokontserdi Mustpeade Majas. Just neil päevil sündis Tallinnas idee teha Odessas euroopalik klassikalise muusika festival, millest tuleb Ülestunnistuse raames veel palju juttu. Botvinov oli muuseas just sel ajal toimunud Ukraina presidendivalimistel üks Petro Porošenko usaldusisikutest, nii me teda meediale müüsimegi.
Mister X Tallinn Gala tulud olid 14 000 eurot ja korraldaja kulud 20 000. Paraku on see tüüpilise heategevuskontserdi igapäevaelu. Sellele vaatamata oli meil olemas algkapital pluss kokkuleppe tuntud Eesti suurettevõttega, kes võtnuks enda peale tulevase Georg Otsa monumendi arhitektuurikonkursi finantseerimise. Kui Eesti ja Venemaa suhted jõuavad sellisesse staadiumisse, kus kodanikualgatused on taas teretulnud ja teostatavad, saab Peterburi kunagi Georg Otsa monumendi. 2014-2016 aasta kogemus andis selgelt mõista, et eraisikuna võid neis suheterägastikes murda hambad.
Meelis Kubits
Meelis Kubits on Kultuuripartnerluse SA juhataja, varasemalt Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kümnel aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (64)
