Meedia jaoks on uudis vaid negatiivne uudis, juba ammu. Mistõttu uudisvoog eelmisel aastal oli vaid verine, mustades raamides, hirmu ning segadust külvav kaose kroonika.
2016. aasta vahetumine uue vastu oli suur ja oodatud sündmus vist kõigi jaoks. Ilmselt tulenes ootus sellest, et see oli üks kuradima keeruline aasta. Ei hakka rääkima kui keeruline mulle isiklikus plaanis, selle jaoks on Edasi liiga positiivne väljaanne. Mõtlen pigem maailmas toimunud sündmuste, karjakaupa koolenud staaride ning terroritegude mõttes.
Seda on raske hoomata, aga tundub, et 2016nda näol on selja taga üks üsna murranguline jupp aega. Nii suuri muutusi ja nii kiiresti ei mäletagi, iga kuu juhtus midagi hämmastavat või hirmutavat. Uued terroriviisid tulistamistega segamini, natsionalism, poliitilised pöörded, uued sõjad. Kas see ongi nüüd uus normaalsus?
Seetõttu oli juba suvel siit-sealt kuulda arvamusi stiilis “saaks see aasta juba läbi”. Tõepoolest, tundub, et negatiivseid sündmusi oli tõesti palju rohkem kui positiivseid. Nii Euroopas, Ameerikas kui kõikjal mujal. Üks pask teise otsa.
Vist isegi ei sõltu eriti, kelle mätta otsast vaadata, ikka oli negatiivset rohkem kui head.
Eks ka meedia jaoks on uudis vaid negatiivne uudis, juba ammu. Mistõttu uudisvoog sel aastal oli vaid verine, mustades raamides, hirmu ning segadust külvav kaose kroonika.
Mis saab edasi?
Hirmutavana tundub, et ees pole ootamas 2017, vaid hoopis 2016nda aasta karmim versioon – harder, longer & uncut. Miks sedasi arvan? Sest eelmisel aastal alanud või hambaid näidanud protsessid viitavad sellele. Parempopulismi õitseng lääneriikides, oportunistlikult lahmiv ja välispoliitilise mürsikuna uut demagoogia tippklassi näitav jänkiboss, Lähis-Idas vaid kohutavamaid mõõtmeid võttev konfliktidekobar, Aasia pinged, järjest ärevamaks muutuv hiiliv oht idapiiril. Need on vaid mõned teemad, mille pärast veidi võiks siseorganeid valutada.
Paljude sel aastal tehtud otsuste tagajärjed hakkavad uuel aastal meie ees lahti rulluma: Brexit ja Trump näiteks. Ees on Prantsuse ja Saksamaa valimised, mis võivad samuti lõppeda ootamatute (või hoopis oodatud?) tulemustega. Eelmisel aastal tehtud ostud tuleb ilmselt see aasta kinni taguda. Ning kaineks saades võib see hind üsna ränk tunduda. Moraalseid ja finantsilisi pankrotte on üsna ridamisi oodata.
Aastavahetus Tallinnas
Muuseas, tundus, et ka aastavahetus Tallinnas ei olnud mingi lustipidu. Suurem osa restorane olid pooltühjad, mitmed peod kandsid kahjusid või tulid vaevu nulli. Täis olid mõned ööklubid ja baarid või need kohad, mis hinnastasid end targasti.
Kus oli pidu, seal lammutati nii nagu homset poleks, rahvas pidutses vihaga.
Palju agressiivsust ja vastikut käitumist. Näha, et inimesed on stressis. Lennujaam oli nädal aega enne aastavahetust täitsa umbes. Kes aga sai, lendas minema. Ja õigesti tegid. Lennupiletid soojemasse kohta on nii odavaks läinud, et igaüks kraabib selle raha kokku. Mingi 500€ aastavahetuse ööl laiaks lüüa on väga lihtne, aga selle raha eest saab hästi otsides juba piletid kahele Aasiasse. Niiet luban – viimane aastavahetus Eestis mõnda aega.
Always look at bright side
Aga, et mitte päris negatiivsel noodil lõpetada, siis eelmisel sajandil oli palju hullemaid aastaid. Näiteks 1918.a, mil küll lõppes I maailmasõda, aga Hispaania gripp tappis hinnaguliselt kuni 100 miljonit inimest. Ühe aastaga sama palju kui II Maailmasõda.
Või 1930.a, mil algas suur majandusdepressioon ja meeletu tööpuudus kõikjal. 1939 oli nii hull aasta, et lausa järgmised 5 aastat andis seda jama klaarida. Üle planeedi toimuv täielik kaos ning tagajärg kuni 80 miljonit laipa. Neid näiteid leiab igast kümnendist.
Loodame siis üheskoos, et läinud aasta oligi meie kümnendi kõige hullem. Et uuel aastal vanad sõltlastest lauljad võtavad end kokku, poliitilised tulekolded jahtuvad imeväel, Trumpi Twitterikonto suletakse, saabub suur sõprus Venemaaga, lendorav ostab üles pool Eesti metsa, Yana Toom naitub Assadiga ja lõpetab sõja ning veel umbes sadakond taolist uusaastasoovi peaks täituma.
Siis oleks maailm jälle kaunis koht elamiseks ja 2017.aasta jääks meelde pöördelise õitsenguaastana.
Alan Adojaan
Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)
