Edasi luulerubriigis avaldame luulet ja loomingu sünni tagamaid.
“Padja külm külg”
Õuedes pimedad, väsinud ilmad
Jõuetud tunded ja lämmatav uni
Libedad rajad ja räsivad vihmad,
Välkrõhud kumedalt läbivad ruumi
Siis mõistus seal, kus
Padja külm külg
Ta hingeõhk su seljal
Valged talvehaku-hommikud
Ja kell tiksub
Laused tõusevad kaaluta lakke
Kargkrõbedas õhus hingeauruna
Mu unelmad vaaguvad hanges,
Kui langevas rõhus nad lammutan.
Seda kõrvu näen, kui
Aiad härmas öös
Too inimtühi kesklinn
Okste kiduraks jäänd varjud
Kuu näeb pealt
Ja lennuk
tõuseb.
“Ja lennuk tõuseb”
Ja lennuk tõuseb
Soovin, et sa oleks ammu naasnud
Taas pilgud õue
Lootes tulutult, et miski hange maanduks
Laemaalingud on arutigi vindund igavaks
Ja askeetlus südantnäriv, tumm
Kuidas suudangi end üldse pinnal pidada,
Kui ümber puudub päris ruum?
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Ning hingele tarvis hea akustikaga
Avaraid kajavaid tube
Mitte kahtluseid vasklusikaga,
Mis hämaras haaravad une
Ma istun padjanäoga voodiäärel
Kell 6 hommikul kui “Tõlkes kadund”
Sadu tiheneb ja süda ronib säärde
Su pale meelest pühitud, on kõle kahtlus.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Häälgi ähmasena hõljub jälgi jätmata
Ainult tähestik ja tekstiväli
Tuisud jätkuvad, see jälgilt lämmatab
Kuivõrd vähe sest on üldse päris?
Ning miks endiselt end keerand mornimaks
On lood mu päevikus ja LED-ekraanil
Minooriga kolmveerand toonikaist
Ja ümber sädeleb nii helge maailm.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.
Tehke aknad lahti
Tooge õhku
Andke vett.