Mõtted Sinust käivad minuga alati kaasas. Need kerkivad pähe hommikuse päikesega ja pühitakse alles öise unemaailmaga. Vahel tuled minuga kuhugi teisele poole unenägude horisonti isegi kaasa. Pole liialdatult öeldud, et Sina oledki minu loomulik olek. Seejuures ei ole Sa mitte kunagi minu jaoks olnud iseenesestmõistetav. Introverdina olen oma tundemaailma väljendamisega jäänud ehk tagasihoidlikuks, kuid kestev looduskaitsekuu ja üleilmselt süvenenud mure Sinu käekäigu pärast on loomas pretsedenti. Eestlasena ei leia ma end just tihti emotsioonide keerises valdavast uppumisohust, kuid tavapärasest suuremat tundelisust luban endale siinkohal küll. Olgu need read siin midagi tänu- ja armastuskirja vahepealset. Need otse südamest, ilma liigse analüüsita.

Mul on olnud õnn sündida Su vahetusse lähedusse. Lapsepõlves ei ma pidanud Sinust lugema raamatutest – olid alati mõne sammu kaugusel päriselt olemas. Alati pakkumas mõnd seiklust. Sellest hoolimata täitusid riiulid just kirjandusega, millest peegeldus Sinu erinevaid väljendusvorme. Entsüklopeediad, määrajad, atlased. Tundus võimatu, et selline huvi võiks olla pigem erand kui normaalsus. Ometigi avastasin hiljem, et paljud inimesed kuulsid Sinust rohkem kuulnud koolitunnis kui olid isiklikult roheluses kogenud. Veelgi kummastavam – kuskil metsaveere talus olid olnud lastele  veel lähemal kui minule väikelinnas, ent seejuures oldi Sust justkui mööda kasvanud. Tundub, et vajad inimeste hulgas saadikuid, kas pole? Kedagi, kes aitaks uudishimu tekitada, innustada ja lahti mõtestada Sinu hoomamatut ruumi. Nagu ka inimsuhete puhul, ei piisa ainult Sinu olemasolust.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (78)