Meelis Kubits: kollane kaart. Ülestunnistus #30

See lugu pidi olema pühendatud Juri Ševtšukile, vene rockilegendile, suurele muusikule ja poeedile. Reedel, 16. mail sai „Jura muzykant“, nii nagu teda saadab hüüdnimi alates legendaarsest kohtumisest Vladimir Putiniga, 62 aastaseks. Soovisin Jurile sünnipäevaks õnne ja panin südamele, et meie kiiresti muutuvas maailmas on temasugustel liidritel suur roll ja vastutus sekkuda. Meie aga kõik jõudumööda toetame ja aitame kaasa, igaüks omal moel ja võimaluste piires.

Plaan oli kirjutada DDT fantastilisest kontserdist, teadlikult valitud lõppakordist meie 2013. aasta missioonil Jerevanis ja sellega seondunud emotsioonidest. Kirjutada Ševtšuki põlvkonnakaaslasest Tõnis Mägist, kes nimetas DDT Jerevani kontserti oma elu üheks võimsaimaks kontsertelamuseks. „Seda, mida ta kontserdil teeb, ei saa sõnades edasi anda, ses on niisugune valu, kurbus, rõõm korraga. Arvan, et see oli mu elu üks kihvtimaid kontserdielamusi. Tom Waits, Robert Plant ja Juri Ševtšuk…“ (Tõnis Mägi intervjuus Maalehele 05.07.2013)

Või kirjutada Jerevani kontserdi eel toimunud Prantsuse lennudispetšerite streigist tulenenud segadusest, mille tulemusel meie missioon kaotas ühe 180-kohalise lennuki ja seetõttu oli loetud tundide jooksul tarvis Jerevani ja Tallinna kesklinnast leida üles pealt 300 inimest (ca 250 armeenlast olid samal ajal Tallinnas) ja teatada neile uus väljalennu aeg. Või siis rääkida Ševtšukist kümne aasta jooksul tehtud dokumnentaalfilmist, millele tahaks kindlasti lähiajal korraldada eestikeelse tõlke, et tuua see koos mehe endaga Eesti publikuni. Viimasest DDT kontserdist Tallinnas, millel panime nad kokku Eesti Rahvusmeeskooriga, möödub järgmise aasta veebruaris viis aastat. On aeg.

Sellest kõigest ja paljust muust sinna juurde tahtsin jutustada, aga tuleb veidi edasi lükata. Edasi lükata põhjusel, et mõned päevad tagasi juhtus Eesti riigis midagi, mille peale terve mõistusega ei tuleks.

Marie Le Peni visiidi kajastamise ja omaenda adraseadmisega ametis olev ajakirjandus ei pööranud kahjuks piisavalt tähelepanu teisipäeval, 14. mail Riigikogus toimunud katsele kaaperdada õigusriik. Oma osa on selles suhtelises vaikuses ka Riigikogu opositsioonil, eeskätt suurimal fraktsioonil, Reformierakonnal. Umbusaldusavaldus läks teele vale mehe suunas. Sõnad suust võttis Vahur Kooritsa lugu Eesti Päevalehes, aga sellest jäi asja tõsidusele kaaluandmiseks ilmselgelt väheks.

Kui Edgar Savisaar tegi 2015. aasta novembris avalduse „meie kavandatav põhikirjamuudatus seob lahti Keskerakonda kuuluvuse Eesti õigussüsteemist. See on tsiviliseeritud umbusaldusavaldus prokuratuurile, kapole ja kohtuvõimule. Me ei usalda neid, sest oleme näinud neid tegutsemas,” siis olid need sõnad. Võimu mitteomava kaotusasendis oleva poliitiku sõnad, mille mõju tegelikkusele oli ümmargune null. Me kõik võime ärbelda, kuid seni, kuni meil ei ole reaalset võimu, omab see vaid emotsionaalset mõju. Savisaar oli 2015. aasta novembris selles konkreetses küsimuses arvamusliider, ei enam. Teisipäeval Riigikogus tehtud katse kaitsta kohtu all olevat Riigikogu liiget saadukupuutumatuse säilitamisega, oli aga võimu omava institutsiooni katse kaaperdada õigusriik. See oli äratuskell. Olen väga kaugel sellest, et aastaid kestvad kohtueelsed uurimised ja teist sama palju avalikkuse ees ja toel lahti rullitavad kohtuistungid on midagi, mida saab pidada normaalseks.

2015. aasta septembris istusin ühel nõupidamisel, kui kümned inimesed hakkasid üksteisele helistama ja küsima „kes veel“? Tallinna linnapea ja Eesti suurima opositsioonipartei liidri, Eesti ajaloo kahtlemata ühe karismaatilisema ja olulisema poliitiku Edgar Savisaare kodus Hundisilmal toimus parasjagu läbiotsimine.

Aita luua kvaliteetset sisu (püsivalt) ja hakka Edasi püsitellijaks 5€/kuus.

Tasulise sisu lugemiseks tee püsimakse pangas.
Teine võimalus on allolev mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (38)