Sündmusi ja teemasid on palju. Kõike ei tasu liiga südamesse võtta, kuid loomulikult tuleb jälgida, mis toimub. Maailmas ja Eestis juhtub, siin valikuliselt katkeid.
Ma loodan, et see Eesti valitsus ei püsi kaua. Konservatiivset maailmavaadet ega teisi poliitilisi valikuid ma maha tegema ei hakka, küll aga on täiesti vastuvõetamatu nn rahvuskonservatiivide eneseväljendus ning peaministri partei ja Isamaa tegutsematus. Eesti uuriva ajakirjanduse taset ning jõudu ei tasu alahinnata, seda näitas järjekordne ministri mahavõtmine. See oli ühesuunaline liiklus sellest hetkest alates, kui Ekspress avaldas põhjaliku loo.
Räuskavad “onu Heinod” Eesti poliitikas
Ajakirjandus võtab Eestis ministreid maha ka tulevikus. Aga see, kuidas vanem Helme ründas ajakirjandust, ei võtnud selget seisukohta perevägivalla suhtes ning sildistas presidenti, see ikkagi on liiga matslik, et see punt võiks riiki valitseda. Need konservatiivid on harimatud räuskavad “onu Heinod”, kes arvavad, et nad teavad kõigest kõike, aga tegelikult neil tegusid ja oskusi pole. Kui Helmede punt sai valitsusse, siis küsisin ühelt Eesti poliitikat lähemalt tundvalt inimeselt, et mis ta sellest arvab ja ta arvas, et see ei kesta kaua, sest kui ühel valitseval parteil on arukate inimeste pink nii lühike, siis on see ühesuunaline liiklus kiirteel.
Küsimus on, kui madalale peab langema Keskerakonna ja Isamaa populaarsus, et hakkaks otsustavalt juhtuma.
Nähtavasti võib verstapost olla Euroopa parlamendi valimised, mil vaba mees Raimond Kaljulaid saab üksi rohkem hääli kui Isamaa ning isegi võib-olla rohkem kui Keskerakond. Elame ja näeme.
Üks asi, mis tapab värskust, positiivsust ja elujaatavust, on pidev muretsemine asjade üle, mida nagunii muuta ei saa. Muretsemine tekitab negatiivsust ja isegi viha. Kõige parem on olla selge, positiivne ning mõelda selle üle, et kuidas ma uuega oma elus loon homse päeva tänasest parema. Eesti poliitikat ei tasu tavainimesel liiga südamesse võtta, sest teine võimalus on astuda parteisse ja poliitikas midagi päriselt ära teha. Kui sinus päris poliitikut pole, siis südamete jagamine ka ei aita midagi.
Anonüümsuse vastu tuleb võidelda
Anonüümsed või väljamõeldud isikud on erinevates eestikeelsetes sotsiaalmeedia kanalites väga aktiivsed. Aga sellistega netis suhelda või selliste peale emotsioneerida on umbes sama, kui helistab sulle mõni metsafirma aferist, kes ei tutvusta end ega oma OÜ-d õige nimega ja sa kukud temaga telefonis vestlema oma isikliku vara teemadel. Mitte kunagi ei tohiks seda teha. Ka anonüümsus tuleb tappa mittereageerimisega. Nii, et pole mingit mõtet lugeda netikommentaare ega vastata sotsiaalmeedias anonüümsetelt kontodelt tulevatelt küsimustele. Maailm vajab päris inimesi ja nende positiivsust.
Aedikupäev
Aga kevad on olnud kuiv, kitsekari on nüüd karjamaal. Loomulikult meeldib neile selline vabadus väga, kus nad saavad valida, millal käivad karjamaal söömas ja jooksmas ning millal pikutavad lauda juures. Vahepeal panevad talled sõõmu emade nisadest ka vägijooki ja siis hüppavad ning kargavad edasi. Kitsed olid muidu esimesed loomad, kes inimesega koos elama hakkasid ja ma täitsa usun, et nad on tulevikuloomad ka. Neil on liiga palju funktsioone, et nad ei tuleks tugevalt tagasi. Kitsede ja tallede lähemalt katsumiseks oli meil 1. mail ka avatud aediku päev. Käis meil ca 70 inimest, kes said kitsetalledega mängida ja suurte kitsesikkude habet katsuda. Midagi ei ole teha, paljudele inimestele meeldivad loomad ning nendega koos olemine on rahustav. Nii võib tunduda, et see Eesti Vabariigi poliitika ongi kauge ja ebaoluline.
Vestlused lapsega
Me augustis kolmeseks saav tütar Anna on viimasel ajal veendunud, et temast saab politseinik ning Anna on ka kindel, et tema õest Kirkest tuleb tuletõrjuja. Kirke on hetkel veidi üle aasta vana ning ronida talle meeldib ning julge on Kirke ka, seega on väga keeruline Annale vastu vaielda. Te peate oma lastega kogu aeg juttu rääkima nagu nad oleksid täiskasvanud inimesed. See vestlemine oma lapsega, sealhulgas kõigile tema küsimustele vastamine, on põhiline moodus, kuidas laps areneb. Lapsed on targad, tavaliselt on vanemad piiratud, seega mitte mingil juhul ei tohiks oma piiratuses lapse mõtlemise ja sotsiaalsuse piire paika suruda. Pole mitte midagi olulisemat lapse elus, kui kitsepiima joomine ja oma vanematega vestlemine.
Teenindusest
Aga natuke aega tagasi oli nii, et Anna sai endale uued jalanõud, päris head suvetennised lapsele, need tellisime Eesti e-poest, mis siis tellib välismaalt oma kauba, kõik aus kaup ja nii nagu peab, aga kuna käime Tartus teisipäeviti, siis ütlesime, et tuleme ise järele. Kättesaamiseks sõitsin siis ühe uuselamurajooni kortermaja ette ning helistasin mobiilinumbril. Visati siis mulle ukse vahelt jalanõude karp, korralikult ei öeldud teregi, naeratusest rääkimata. Jalanõude karbis oli loomulikult paber, mis kutsus hakkama e-poe fänniks sotsiaalmeedias ja häshtagiga jalavarjudest pilti tegema ja mida veel. Me elame e-poodide ajastul, kus suhtlemist kliendi või vahendajaga on järjest vähem, kuid seda tähtsam see inimlik hetk on. Ükski äge foto pole teenindusprotsessis või teenusedisaini tähtsam, kui inimlik naeratus ning ilusalt selge häälega öeldud “Tere!”
Jumalaema kiriku põleng
Pariisis põles tähtis ja kuulus kirik, taastamiseks annetati koheselt metsikud summad raha ning selle peale said paljud inimesed pahaseks, et kui koheselt on võimalik maailmas selline rahasumma kokku ajada, siis miks ei saaks niimoodi koheselt lahendada ära maailma nälja- ja kliimaprobleeme. Miks rikkad mõtteliselt lunastavad oma suure rahaga patte, aga ei ole valmis aitama kogu planeeti? See teema ei ole nii mustvalge. Ei saa inimestele ette heita seda, mida nad oma rahaga teevad. Maailmas on rikkad inimesed äärmiselt oluliselt, aga nendes näha kurja juurt ei saa. Igaühel on võimalus maailma muuta ning kõlavatest kõnedest on suur raha alati tegusam jõud. Kui sa arvad, et tahad maailma suurelt muuta, siis pead sa saama väga rikkaks, muud võimalust ei ole.
Kokkuvõttes, ma arvan, et see on ilus, et see kirik niimoodi jõuliselt saab taastatud, küll aga tuleks selgemalt rikastele inimestele kommunikeerida, et mis kasu nad ise sellest saavad, kui Kongos enam lapsed ei nälgi või Artika jääkarud ei pea plastikut sööma. Inimesed vajavad tunnustust, konkreetseid auhindu ning emotsionaalset sidet. Võib vaid ette kujutada, kui uhke võib olla tunne, kui saad olla taastatud tähtsas kirikus, mis suuresti on korda tehtud sinu raha eest.
Nüüd läks külmaks mõneks ajaks, tuleb juua teed ning lugeda raamatut, inimese mõistus vajab vaimutoitu nagu keha vajab trenni ning süüa. Õnneks sai katteloor välja tulnud hernestele eile õhtul peale pandud.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
