Paavo Nõgene on varasemalt tuntud ning hinnatud teatri- ja kultuurijuht. Aasta tagasi 1. mail alustas ta uut etappi nii enda kui Tallinki elus, asudes juhtima Eesti üht mainekamat ettevõtet. Rubriigis “Tallink 30” avame tänaseks Läänemere suurimaks laevandusfirmaks kasvanud ettevõtte arengulugu Eesti paremaks muutmisel. Avaintervjuu on tehtud Vahur Kersna poolt aasta tagasi ja avab uue juhi juhtimispõhimõtteid.

Kevadel kultuuriministeeriumist lahkudes jätsid sa oma järeltulijale lauale kirja, milles oli vaid üks soovitus ja mõte.

Seal oli kirjas, et hooli inimestest ja siis läheb kõik hästi. Nii kultuuri- kui ka spordivaldkonnas. Ja ka sinul endal.

1. mail, oma esimesel tööpäeval Tallinkis, saatsid sa kõigile 7400 töötajale juba oluliselt pikema kirja.

Seda küll. Kuid sealgi oli teemana esikohal inimene. Inimese roll, olulisus, temast hoolimine. Nii kultuuri kui ka laevu viivad edasi inimesed. Ükskõik kui uhked nüüdisaegsed tehnilised lahendused ka poleks, ilma inimeseta nad parimat tulemust ei tee. Tehnika alles õpib. Inimestelt.

Kas võib öelda, et hea juhtimine ongi töötajatele võimaluste loomine enda potentsiaal maksimaalselt realiseerida ja seejuures – see ei ole ju patt – ennast tööd tehes hästi tunda?

Kindlasti on juhi ülesanne luua tingimused, et professionaalid saaksid end võimalikult maksimaalselt realiseerida. Peale selle veel rõhuasetuste seadmine, motiveerimine, ka kontroll, et tegevused läheksid kokku ettevõtte üldpõhimõtete, eesmärkide ja väärtustega.

Kui sa 27-aastasena asusid juhtima Vanemuise teatrit, olid sa samas majas juba 12 aastat töötanud ja peale selle oma väga lugupeetud dirigendist isa poeg. 352 vanemuislast tundsid sind ja usaldasid. Tallinkis oli vist olukord tsipa teine, siin pole sa nooremmadrusena alustanud?

Kui asusin Vanemuise teatrit juhtima, usaldasid toona mind juhi rollis siiski väga vähesed. Usaldus tuli kõva tööga välja teenida. Sama tuli mul teha kultuuriministeeriumis ning tuleb teha ka siin, Tallinkis. Olen sellega arvestanud, olen töösõltlane ja annan endast parima. Kuidas see õnnestub – elu ja aeg näitavad. Seni olen tundnud, et väärtused, mida olen püüdnud esimestel kuudel organisatsioonis rohkem esile tõsta, on inimesetele suures osas korda läinud ja sobinud.

Mis väärtused need on?

Iga kolleegi väärtustamine, arvamuste ära kuulamine, hästi toimiv infovahetus, täpsus. Ja asjade ära tegemine.

Ühe esimese asjana uues ametis käisid sa läbi kõik Tallinki 13 Läänemerel seilavat laeva – kaks korda, sest laevadel on ju kaks vahetust. Kahe kuuga sai see tehtud. Mida sa nägid, mida see andis?

Jah, olen kohtunud kõikide laevade mõlema meeskonna juhtkonnaga. Nägin suurepäraseid inimesi, kes on panustanud mõõtmatus mahus sellesse, et meil siin Läänemere regioonis oleks sedavõrd unikaalne Eesti ettevõte. Tallinki töötajad võivad põhjusega olla iseendi üle uhked.

Loomulikult andsid need käigud mulle palju informatsiooni ettevõttest, andsid  võimaluse tutvuda silmast silma nii inimeste kui ka eluga, mida laevadel elatakse. Sain palju kuulata ja mitmel juhul kaasa aidata, et ettepanek või arvamus jõuaks konkreetse lahenduseni.

Sa hüppasid rooli juhtima heas hoos silmapaistvalt edukat firmat. Venelastel on kõnekäänd: Не мешай машину работать! (Ära sega masinat töötamast!) On’s Tallinki võimalik veel silmanähtavalt paremaks teha?

Ükskõik kui hea või arenenud on ettevõte, alati on võimalik veel paremaks muutuda, alati on võimalik end veel kvaliteetsemaks timmida, alati on võimalik leida uusi geniaalseid ideid.

Geniaalsetest ideedest rääkides – mis on need teemad, mille kallal te praegu kolleegidega töötate ja mis panevad teil silmad särama?

Arusaadavalt ei saa me börsiettevõttena kõigest rääkida, kuid Tallink otsib iga päev uusi innovaatilisi lahendusi. Sealjuures soovime me mitte ainult sörkida ajaga kaasas, vaid pigem olla ikkagi suunanäitajad. Võtame või näiteks interneti. Maal oleme harjunud seda pidama peaaegu juba inimõiguseks, kuid merel on interneti kvaliteetne ja soodne tagamine veel väljakutse. See on üks teema, millega me neil päevil väga tõsiselt tegeleme, püüdes luua meie laevadel sellist internetiteenust, mis ei jääks alla maal pakutavale. See pole lihtne ning võtab aega, kuid me liigume edasi.

Mis sind Tallinki kui firma puhul inspireerib?

Kindlasti võimalus luua midagi väga unikaalset ja suurt. Kes oleks 20 aastat tagasi uskunud, et õige pea saab Tallinkist Läänemere turuliider? Olen veendunud, et Tallinki praegusi kogemusi targalt rakendades võime maailmale veel mõndagi pakkuda.

On see tõsi, et sa pole kunagi lugenud ühtegi juhtimisraamatut?

See on tõsi. Olles seda meelt, et raamatust saad sa küll teooria, kuid kuldaväärt kogemused ja tõeline tarkus tulevad ikkagi praktikast, olen õppinud päriselu reaalsetest olukordadest.

Kas see teinekord valus ei ole? Öeldakse ju, et tark õpib teiste vigadest.

Kui oled piisavalt tähelepanelik ja ettenägelik, on võimalik suuremaid prohmakaid vältida. Oluline on ka see, et eksimist ei tohi karta. Kui eksid, tunnista seda endale, astu pool sammu tagasi ja siis – kaks sammu edasi!

Oled öelnud, et sinu suurim õpetaja on olnud rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. Mida temalt õppisid?

Täpsustan – enim on mind ikka õpetanud kodune kasvatus ning hiljem juba praktiline elukogemus olukordades, kus olin sunnitud pea ees külma vette hüppama. Minu suurim tööalane õpetaja on aga tõesti olnud Aivar Mäe, kes võttis mind enda kõrvale neil aegadel, kui ta juhtis Vanemuise teatrit. Paljude juhtimisteoreetikute arvamusega asutuse tippjuhist läheb see ehk vastuollu, kuid Aivar õpetas mind suurte teemade kõrval märkama ka väiksemaid, selliseid, mis konkreetsetele inimestele võivad olla väga suured ja olulised. Hea juht ei saa tegeleda ainult suure visiooniga.

Millised on sinu peamised põhimõtted töökaaslaste, et mitte öelda alluvatega suhtlemisel?

Mulle ei meeldi sõna alluv, kasutan sõna kolleeg. Aga – sõltub olukorrast ja teemast. Olen kompromisside otsija tüüp, mulle ei meeldi jõuline suhtlemine, et peaksin kellestki nii-öelda üle sõitma. See saab juhtuda vaid väga tõsise väärtuskonflikti korral. Põhimõttelistes väärtustes ma järele ei anna.

Ja need on?

Inimese väärtustamine, inimestega suhtlemise stiil, igaühe sõnaõigus. Õigus saada ära kuulatud.

Kui kuuled räägitavat Helsingi–Tallinna tunnelist, siis millised mõtted sul  pähe tulevad?

Kahetised. Mulle tundub, et väga ei aduta, kui palju selle toru ülalpidamine meile maksma läheb.

Olen kuulnud, et esimesel poolel sajandil umbes 260 miljonit aastas. Võib see vastata tõele?

Suurusjärgus kindlasti. Ehk isegi rohkem, kui arvutused täpsemaks muutuvad. Ja kes maksab selle kinni? Muidugi maksumaksja! Seejärel võiks küsida, et millist muret me sellega lahendame? Laevad sõidavad praegu Tallinna–Helsingi liinil vägagi tihti, lennukid lendavad ja mõlemad võiksid sõita veel tihemini. Kas avaliku sektori rahaga sellesse projekti sekkumine on kokkuvõttes ikkagi plussmärgiga ettevõtmine? 

Inimestega toimetamise kõrval peab hea juht kindlasti oskama ka raha lugeda. Milline on sinu suhe rahaga?

Isiklikult olen ma pigem kokkuhoidlik. Kui aga rääkida minust kui juhist, siis – kultuurivaldkonnas pidin alati tegema vähemast rohkem. 

Tähendab see, et raha teha sa oskad?

Selleks et müüa, peab sul olema usaldusväärne ja hea toode. Kui hoiad kvaliteeti, oled konkurentidest sammu ees, arendad oma toodet edasi, siis tuleb ka raha. Ja teiseks – sama nutikas ja tähelepanelik kui raha teenimisel, tuleb ettevõttes olla selle kulutamisel. See tähendab tasakaalu tulude suurendamise ja kulude mõistlikuima suunamise osas. Tasakaal tagab edu.

Kui sa teises klassis lehepoisina Tartu bussijaamas Postimeest ja Eesti Ekspressi müüsid, siis – millisest ametist või tööst sa tol ajal tulevikule mõeldes unistasid?

Ega ma täpselt ei mäleta. Mingil hetkel tahtsin saada kokaks. See oli vist lasteaias. Meenub küll see, kuidas ma 11-aastasena palusin isa, et saaksin kaasa laulda ooperi „Carmen” poistekooris. Vanematele minu soov esialgu kohe mitte üldsegi ei meeldinud – veel üks perest seob elu teatriga! Mäletan, et nad pidasid sel teemal kodus nõu vene keeles, et ma aru ei saaks.

Ja kuidas see lugu lahenes?

Laulsin nii selles kui ka mitmes järgnevas lavateoses ning armusin Vanemuise teatrisse.

Ükskõik millest sinuga rääkides tõuseb teatriteema varem või hiljem pinnale. On selle põhjus õrnas eas Vanemuises veedetud 17 aastat, paljukõneldud teatrimaagia või mis?

Ilmselt on see kombinatsioon geenidest ja Tartu vaimust. Muuseas, esimene laev, mis läks 1965. aastal Tallinna–Helsingi liinile, kandis nime Vanemuine!

Kui sa tahad, võid oma pintsakut ehtida nii Soome, Norra kui ka Poola teenetemärkidega. Aga mitte Eesti ordeniga. Millest on see tingitud?

Pintsaku ehtimine ei ole mulle loomuomane. Aga ühe märgi puudumisest on mul kahju küll. Ma ei töötanud Vanemuises küllalt kaua, et välja teenida Vanemuise hõbemärk, mis antakse 25 aastat teatris töötanule. Kuldmärgi saavad 50-aastase staažiga tegijad. Aga ehk ma kunagi veel jõuan, sest töötatud aastad summeeritakse ka siis, kui vahele on jäänud paus.

Lõhnab sedamoodi, et mida tahes elu sulle ette ei kanna, loodad sa  pensionile minna ikkagi teatrist. Kui nii, siis huvitav, mis ametist?

Aeg näitab. Praegu keskendun sellele, et anda endast parim Tallinki heaks. Kui ühel hetkel peaks aga tee mind viima tagasi teatrisse, siis luban, et laval te mind kindlasti ei näe. Ikka lava taga, seal on minu liistud.

Kui vanasti sooviti laevadele tuult purjedesse ja seitset jalga kiilu alla, siis mida soovida järgmiseks vähemalt kolmeks aastaks sulle?

Empaatiat, uusi ideid, jätkuvat ja lõputut teotahet. Ning Tallinkist hoolivaid kliente.

“Tallink 30” on rubriik, mis on kureeritud Tallinki poolt ja mis tutvustab tänaseks Läänemere suurimaks laevandusfirmaks kasvanud ettevõtte arengut ja tegevusi Eesti paremaks muutmisel.