Katrin Saali Saul: miks ja kuidas tekib kõrvalsuhe. Jüri ja Mari juhtum

Katrin Saali Saul ja Marina Paula Eberth I Autor/allikas: erakogu

Mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et ta avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest? Enamus paarisuhtesse astujaid ei mõtle suhte alguses, et kindlasti saab mul olema kõrvalhüpe. Pigem vastupidi – alguses nähakse, et olen leidnud selle õige, kellega tahan olla koos ja keda ma ei peta iial.

Suvel lõpus avaldas TAI eestlaste seksuaalkäitumise uuringu. Selle kohaselt tunnistas ligi veerand vastanuist, et on viimase püsisuhte ajal olnud truudusetu. Spetsialistid isekeskis on avaldanud arvamust, et see number võib tegelikult suuremgi olla. Inimesed kipuvad valetama, et endast paremat muljet jätta. Ja kõrvalsuhted on üks valdkond, kus oma „skoori“ soovitakse näidata pigem väiksemana.

Sarnane küsitlus Soomes paljastab, et ligi kolmandikul soomlastest on elus olnud perioode, kus on korraga olnud mitu suhet. Aga eks vast soomlasedki ilustavad oma tõde.

Kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, on mõistlik kuulata nn vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid.

Kõrvalsuhe ei juhtu kunagi nipsust, et õhtul oli oma paarisuhe veel maailma parim ja homme juhtus kõrvalsuhe. See partner, kel see juhtub, libiseb sinna oma suhtest pikkamisi, nii et ta sageli isegi ei märka, kuidas see juhtub. Uuringud näitavad, et enamike kõrvalsuhete põhjused pole mitte selles, et kõrvalsuhtesse astuv inimene on hoolimatu, ebausaldusväärne või nõrk inimene, kes ei oska öelda „ei“ seksile. See oleks liiga primitiivne lähenemine. Tegelik põhjus, miks üks paarilistest kaldub ühiselt teelt kõrvale, peitub enamasti siiski paarisuhtes, seal on enamasti midagi natuke puudu.

Mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et ta avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest? Toetun täna ühe oma lemmikpsühholoogi John Gotmanni uurimistööle, mille ta avaldas raamatus “What Makes Love Last?”

Jüri ja Mari juhtum

Kutsume seda paari nt Mariks ja Jüriks. Kui Jüri abiellub Mariga, on Jüri eduka firma juht, Mari õpib samal ajal õpetajaks. Jüri oli Mari õpingute suhtes väga toetav.

Kerime kiirkäigul 10 aastat nende suhet edasi. Selle aja jooksul läheb Jüri äri allamäge, kuna turule on tulnud juurde palju uusi tegijaid. Marist on saanud tunnustatud koolijuht. Jüri ei taha oma muresid Marile kurta: „Mis mees ma olen, kui mu firma ei õitse?“

Mari teeb palju tööd, aga ta ärevus on kõrge, sest talle tundub, et ta pole oma ametis piisavalt hea. Kui ta tahab Jürile oma hirmudest rääkida, ütleb Jüri, et Mari muretsegu vähem, olgu optimistlikum. Jüri turgutab ennast alati selliste lausetega ja on oma arust väga toetav. Mari tunneb aga, et Jüri pole temaga samal lainepikkusel ega mõista teda. Mari sulgub enesesse.

Samal ajal on Jüril enesehinnanguga probleemid – mis saab tema karjäärist? Jüri ei tahagi sellest Marile rääkida, mis siin ikka kaevelda, pealegi on Mari kogu aeg tööl. „Mari ei mõista, kui raske mul on praegu oma tööalases enesekaotuses.“ Jüri tunneb end suhtes üksikuna. Jüri hakkab fantaseerima partnerist, kes toetab teda rohkem ja imetleb teda, sest Mari pilgust pole ta imetlust ammu tajunud. Vastupidi, Mari teeb Jürile etteheiteid, et too ei panusta piisavalt nende ühisesse ellu. Jüri mõtted uitavad aeg-ajalt oma eelmise tüdruksõbra juurde, kes oli soe ja toetav. See on paras kontrast võrreldes Mariga, kes on kuidagi jahe ja distantne. Neid mõtteid Jüri Mariga loomulikult ei jaga.

Mõlemad paarilised hoiavad oma rahulolematuse endale. Terapeudid ütleks siinkohal, et paarisuhe on sattunud libedale jääle. Mari ja Jüri ise siinkohal veel ohtu oma suhtele ei näe. Kui neilt küsitaks, siis nad vastaks, et  suhtes on pisut keerulised ajad, aga pole midagi hullu.

Ühel lõunal pillab selles kohvikus, kus Jüri endale alati lõunaks kohvi ostab, üks naine tema ees kotist midagi maha ja nad satuvad rääkima tühjast-tähjast.

Lahkudes kingib naine Jürile suure sooja naeratuse. Mõne päeva pärast kohtuvad nad kogemata taas selles kohvikus, tuleb välja, et nainegi töötab selles suures ärimajas. Nad istuvad kõrvuti laudadesse ja lihtsalt lobisevad. Tuleb välja, et mõlemale meeldivad tummfilmid. See on täiesti süütu viisakas vestlus avalikus ruumis kahe juhututtava vahel. Kohvist, ilmast ja filmidest. Jüri mainib vestluses sõbralikult Maritki. Vestlusest tuleb välja, et naisel, kelle nimi on Elsa, on just paarisuhe lõppenud.

Nädalad mööduvad, Elsa ja Jüri saavad mõnel korral töökoha kohvikus kokku ja lihtsalt lobisevad. Ühel hommikul paneb Jüri pärast üht järjekordset nägelust Mariga tähele, et ta pole sellest nägelusest väga häiritud, sest mõtleb Elsale. Kuigi Jüri seda endale ei tunnista, on ta hakanud rohkem tähelepanu pöörama, mis särgi ta hommikul selga paneb ja käib sagedamini juuksuris.

Kui linnas toimub Chaplini filmide festival, siis tundub kuidagi loomulik, et Jüri kutsub sinna kaasa Elsa. Mari on õhtul tööl, pealegi ei salli Mari tummfilme. Elsa ja Jüri vahetavad telefoninumbreid. Teele lähevad esimesed sms’id.

Jüri pole oma uut sõpra kodus maininud, kuna Mari võiks sellest valesti aru saada. Jüri ei taha tüli. Olles hooliv, ei taha ta Marile ebameeldivaid emotsioone pakkuda ja hoiab endas oma väikest saladust. Ta ei võta Marilt ju midagi ära – Mari ei saaks ja ei tahaks ju niikuinii tulla. Pealegi, Elsa teab Mari eksistentsist. Jüri usaldab Elsale, et ta suhtes on hõõrdumised. Elsa soovitab, et abikaasad omavahel räägiksid või läheksid paariteraapiasse. Lahkuminek on ebameeldiv protsess, teab ta omast kogemusest.

Jüri usaldab Elsale rääkida ühest hankest, kus ta firma osaleb. Selle saamine tähendaks Jüri firmale häid aegu. Paraku Jüri firma seda hanget ei võida. Mari avaldab kodus selle kohta kainelt arvamust. Jürile tundub, et Mari on tõre ja mittetoetav. Kui Jüri sellest Elsale räägib, on Elsa aga toetus ise, kallistab soojalt ja julgustab, et küll järgmine kord läheb paremini. Elsa viitsib süveneda selle projekti detailidesse, Mari oli süvenemiseks liiga hõivatud oma asjadega.

Jüri eemaldub Marist ja leiab oma mõtted pigem Elsa juurest. Elsa tundub võrreldes Mariga seksikam, lahkem, rõõmsam, muretum, ilusam. Jüri ja Elsa suhe muutub seksuaalseks pool aastat pärast kohvikukohtumist.

Mis siis teoreetiliselt vaadatuna Jüri, Mari ja Elsa vahel juhtus?

Eemaldumine paarisuhtes algab sellest, et vähemalt üks, (aga sageli ka mõlemad paarilised) ei ava teisele oma tundeid ega räägi, mis neil mõttes. Nad pole üksteise jaoks olemas siis, kui nad seda vajavad ega ka sellisel viisil, kui nad seda igatsevad. Vähemalt üks ei räägi oma rahulolematusest, sest ta ei taha, et sellest vestlusest sünniks konflikt. Tema katsel päästa suhet sellega, et ei tõstata tüli, on hoopis vastupidine tulemus – ta kapseldub. Mõnikord kapselduvad mõlemad partnerid.

Gottmani instituudi uuringud näitavad, et 30% neist paaridest, kes on kapseldunud, jäävad ka rasketes aegades teineteisele truuks. Paraku 70%-l kapseldunud ja teineteisest võõrandunud paaridest ei aseta vähemalt üks partner oma paarisuhet enam esikohale.

Ühesõnaga – kõigepealt juhtub paarisuhtes mingis valdkonnas arusaamatus, mida ei räägita selgeks.

Paar on eriti haavatav siis, kui nende elus on mingi märkimisväärne sündmus – lapse sünd, töökoha vahetus või kaotus, terviseprobleemid, finantsraskused, mõni muu elumuutus, näiteks elukoha vahetus, kellegi lahkumine perest.

Siis teeb vähemalt üks partnereist midagi saatuslikku – ta võrdleb oma peas partnerit kellegi teisega, et kuidas see teine selles olukorras oleks või käituks. See teine võib olla reaalne inimene, aga ta võib olla ka enda ideaalkujutlus unelmatepartnerist. Jüri puhul oli selleks alguses tema eelmine tüdruksõber, keda polnud isegi enam pildil, ja hiljem Elsa. Mari kaotas selles võrdluses.

Võrdlemine on üks huvitav fenomen –  suhte alguses me teeme palju positiivseid võrdlusi. Me märkame partneri positiivseid omadusi ja vähendame tema negatiivseid omadusi, sageli me neid suhte alguses isegi ei näe. Positiivsete võrdluste käigus on paar koos põhimõttel – „oleme koos ja võrreldes kõigi teistega, oled sa parim partner maailmas, isegi kui sul on mõned puudused, et sa jätad sokid vedelema, ei oska süüa teha või su naljad on veidi imelikud.“

Kehvadel aegadel aga kalduvad inimesed tegema negatiivseid võrdlusi ja paljud mõtlevad, et kui võimalik, siis ma annaks selle partneri tagasi või vahetaks ta välja uue ja parema mudeli vastu. Võrrelda võib mida iganes – välimust, edukust, ilu, tarkust, oskusi, väärtushinnanguid, finantse, hoolivust, seltskondlikkust.

Ja kui nüüd ühe partneri teele satub keegi uus inimene hetkel, kui vähemalt üks partneritest on sulgunud ega jaga oma sisemaailmas toimuvat ning kui vähemalt üks partner teeb mõtteis pidevaid negatiivseid võrdlusi, kus ta partner jääb alla kas kellelegi reaalsele või väljamõeldud inimesele, siis on paarisuhte pinnas kõrvalsuhteks valmis.

Ja nii hakkabki kõrvalsuhtesse kalduja nihutama lubatavuse piire: kõigepealt süütu flirt, mõned sms’d, kirjad, intiimsed vestlused, põgusad puudutused, vähempõgusad puudutused, põsemusi, päris suudlus, seks ja muidugi fantaasiad, mis kannustavad üha uuele ja uuele tasemele ja nihutavad lubatavuse piire.

Samal teemal: Vikerraadio Peresaade, saatejuht Katrin Saali Saul. Külas on Marina Paula Eberth

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul on pereterapeut ja Vikerraadio psühholoogia-alase saate „Peresaade“ autor ja saatejuht. Oma kolumnides uurib ja kirjeldab suhteid, nende toimimise ja mittetoimimise seaduspärasusi. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: "Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma" (2015), kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat"(2016) ja logiraamat „Aasta eredad hetked“ (2017). Loe artikleid (20)