Hannes Kuhlbach: lein kui leppimine

Kui kaotame inimese, kes meie elus kas praegu või möödanikus on olnud oluline, jääme samuti millestki ilma, ometi peame edasi elama.

Meie elus tuleb ette erinevaid kaotusi ja loobumisi, millega paremini toimetulek aitab “leinaperioodi” üle elada. Lühemat teed siin ei ole, kõik tuleb läbi elada, tunnetada, et oleks võimalik eluga edasi minna. Seekordses kolumnis käsitlemegi loobumiste kui omamoodi leina tähendust ja vajalikkust. Teema puudutab meid kõiki, olgu selleks siis lähedase kaotus, elulised juhtumised või enda tervisega seonduv. Leppimine ei sünni niisama, lepitust tuleb otsida ja leida ennekõike enda hinges, pea liiva alla peitmine ja elus edasi tormamine abi ei too.

Leina kitsam tähendus on kalli, lähedase inimese kaotuse järgse perioodi üleelamine. Tema äramineku aktsepteerimine, enda sisemuses tekkinud tühimikuga leppimine ja edasi elamine. Leinanõustajad teavad, et ega see niisama lihtne olegi, erinevais etappides ilmnevad eitus, viha, süü ja muud tugevad tunded, mis heal juhul saavad ligikaudu aastaga uuesti tasakaalukalt paika, ei mõjuta inimest enam ülemäära tugevalt.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)