Eelmise aasta augustis sai siin samas ettevaatlikult vihjatud sellele, et investor võiks oma portfellis riske vähendada. Loomulikult sai seda vihjatud järgnenut arvestades liiga ettevaatlikult. Detsembris sai aga räägitud sellest, et keskkond üldisemalt näib olevat juba suhteliselt järsult halvenenud. See leidis paraku tee ka riskantsete varade hindadesse, tekitades olukorra, kus eelmine aasta oli edukas ainult väga vähestele investoritele.
Aasta algus on õnneks toonud selles osas veidike lohutust ning enam vähem kõik, mis riski sisaldab, on liikunud üles. Liikumine on olnud piisavalt kiire ja järsk selleks, et ka siin ei tasu unustada võimalust volatiilsuse kasvuks.
Kui nüüd proovida vaadata, mis edasi võiks saada, siis esimene oluline komponent, millele tähelepanu pöörata, on inflatsioon. Hetkel ei paista nimelt kuskilt liiga tõsist inflatsioonilist survet. See on aga miski, mis annab keskpankadele võimaluse võtta intressimäärade tõstmisega veidi rahulikumalt. Ei tasu unustada, et detsembri liikumiste üheks oluliseks põhjuseks oli just ootus, et USA dollari (USD) intressimäärad liiguvad üles suhteliselt kiiresti ning see toob kaasa olulise keskkonnamuutuse, kus näiteks varahaldurid on võlakirjade (kasvanud) tootlustega rahul ning seetõttu lihtsalt liigutavad rohkem raha sinna.
Teine oluline vaadeldav komponent on muidugi globaalne majanduskasv. Eelmise aasta lõpp ja uue aasta algus tõid mitmeid uudiseid sellest, kuidas mootor on n-ö köhima hakanud. Küsimärke edasise kasvu osas kerkis sõna otseses mõttes kõigist olulisimatest maailma majanduspiirkondadest. Eriti silmatorkav oli muidugi Euroopa, kus ettevaatavad indikaatorid (ostujuhtide indeksid) kukkusid „ära“ kohe, kui Euroopa Keskpank (EKP) hakkas rahatrükki lõpetama.
Hetkel võib siiski eeldada, et maailma olulisimate (ehk enim mõju omavate) majanduspiirkondade (sh USA) kasv käesoleva aasta keskel stabiliseerub. Siis liigume taas olukorda, kus Föderaalreserv (Fed) hakkab taas maailma olulisima ressursi ehk dollari intressimäärasid ülespoole liigutama. Mujal maailmas (v.a Jaapan) näeme samuti ilmselt raha kallinemist nii riigivõlakirjade tootluste kui selles osas, millise marginaaliga väljub panga uksest näiteks eluasemelaenu võtja. Euroopas on võimalik arutada paraku ka selle üle, kas raha kallineb majanduse kesise tervise mõningase paranemise või hoopis kasvanud riskide tõttu?
Kui maailma majandusel õnnestub käesoleval aastal surutist vältida, on riskantsed varad praegu teadaolevate eelduste kohaselt 12 kuu perspektiivis tõenäoliselt pigem plussis. Maailma aktsiaturud kauplevad keskmiselt hetkel ca 13-14 hinna ja kasumi suhte (P/E) juures, mida ei saa otseselt kalliks pidada. Seda enam, et kasumiootusi on korralikult kärbitud, jättes seega ruumi pigem positiivseteks üllatusteks.
Riskantsed varad (näiteks need samad aktsiad) saavad kallima rahaga (kõrgemad intressimäärad) päris kenasti hakkama, kui raha kallinemine on tingitud sellest, et majandus kenasti kasvab. Küll aga on riskantsete varade jaoks selgelt halb stagflatsiooniline keskkond, kus kasv aeglustub, kuid (näiteks dollari) intressimäärasid ollakse sunnitud tõstma sellepärast, et inflatsioon endast märku annab. Täna stagflatsioonist rääkida ei saa, kuid näiteks järgmise aasta kontekstis ei saa seda ka välistada.
Seega tänasel päeval on mõõduka riski võtmine investeerimisel õigustatud, kuid plaan väljumiseks peab olemas olema. Signaaliks on inflatsioonilise surve kasv. Uus aasta on tõesti toonud veidike lohutust. Paraku on hetkel raske öelda, kauaks ning tuppa astudes tuleb väljapääsu asukoht väga hästi meelde jätta.