Peeter Koppel: aeg riske vähendada

Peeter Koppel

Ilmselt on nii mõnelegi jäänud silma uudis sellest, et USA aktsiaturud tegid oma uue ajaloolise tipu. Selliste uudiste valguses kipub tekkima illusioon, et kõik ongi ainult hästi ning kõik riskantsed varad rühivad Ühendriikide aktsiaturgude juhtimisel aina uute kõrguste poole.

Tegelikkus on – nagu alati – mõnevõrra proosalisem. Esiteks tähendas Ühendriikide aktsiaturgude jõudmine ajalooliste tippude juurde seda, et jõuti tagasi sinna, kus oldi aasta esimesel kuul – tehnoloogiasektor on küll kogu aeg tubli olnud, kuid see selleks. Teiseks ei ole riskantsete varade seisukord väljaspool Ühendriike ka laiemalt otseselt kiita. Eriti problemaatiline on olukord olnud arenevatel turgudel, milledele on enim haiget teinud USA dollari ja dollari intressimäärade tõus. Teatavasti on mitmedki arenevad riigid olukorras, kus riigi tulud on kohalikus valuutas ning kohustused USA dollaris. Pole just mugav positsioon, mis?

Üldiselt näibki, et hetkel oleme liikumas lühiajaliselt keskkonda, kus oleks mõistlik oma investeerimisportfelli riskitaset veidi koomale tõmmata. Seda lihtsalt sellepärast, et hetkel on võimalik identifitseerida mitmeid negatiivseid asjaolusid:

  • Turud näivad hetkel alahindavat USA ja Hiina kaubandussõja võimalikke mõjusid. Iga uus vastavateemaline uudis tekitab edaspidi turgudel volatiilsust.
  • Ühendriikide makrouudised ei ole viimasel ajal enam teps mitte suurepärased. Tollitariifide mõju on end ettevaatavatesse näitajatesse juba läbi närinud. See trend ilmselt jätkub.
  • Ühendriikide tööturg on väga pingelises seisus. Juhul, kui keegi kuulub tööjõu hulka, on see kindlasti hea uudis. Samas suurt pilti vaadates tekitab see inflatsioonisurvet ning tähendab USD intressimäärade edasist ja jätkuvat tõusu. See omakorda teeb haiget arenevatele turgudele ka edaspidi ning USA riigivõlakirjade paranev tootlus sunnib ilmselt nii mõndagi investorit oma portfellis tegema liigutusi riskantsetest varadest riigivõla suunas. Seega tekitab tööturu pingeline seis potentsiaalselt/kaudselt riskantsete varade (aktsiate) müügisurvet. Lisame siia nõrgeneva makro ning olemegi juba probleemidega silmitsi.
  • Türgi kriis on samuti problemaatiline. Ühest küljest mõjutab sealne olukord niigi skeptilist suhtumist  arenevatesse riikidesse. Teisest küljest aga ei maksa unustada, et ka Euroopa pankadel on sealmail üht-teist mängus.

Kui eeltoodu kokku panna, olen sunnitud nentima, et potentsiaalselt negatiivsete asjaolude kogus ületab potentsiaalselt positiivsete asjaolude oma. Järgmine katalüsaator aktsiahindade kerkimiseks oleks alles kolmanda kvartali majandustulemused, mida on oodata, aga alles enam kui kahe kuu pärast. See jätabki piisavalt ruumi muredeks nii poliitika, makro kui ka (USD) intressimäärade (tõusu) pärast.

Kui tekib küsimus, millisest otsast riskide vähendamist alustada, siis tuleb loomulikult vaadelda tavalisi kahtlusaluseid – aktsiaid. Samas tuleks praegust mõtet riskide koomale tõmbamisest vaadelda taktikalise sammuna.

Aktsiate kui varaklassi atraktiivsus (teiste varadega võrreldes) ei ole kuhugi kadunud, sest kasumite kasvuga näib hetkel kõik korras olevat ning pikemas perspektiivis (makro)keskkond on samuti mõõdukalt soodne. Arenevate riikide aktsiaturud on olnud selgelt surve all ning olukord, kus hetkel keegi neisse eriti investeerida ei taha, võib tähendada seda, et nende tootlus võib arenenud turgudega võrreldes kujuneda umbes aasta lõikes suhteliselt paremaks. Seega suur pilt pole otseselt muutunud, kuid taktikaliselt ei tahaks võimalikku peatset heitlikkust kaasa teha.

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (33)