Peeter Koppel: midagi on õhus!

Peeter Koppel

Augusti lõpul sai kirjutatud sellest, kuidas investoritel oleks aeg riske vähendada, sest kokkupõrkekursil olid eufoorilised meeleolud Ühendriikides ning samal ajal kuhjuv probleemistik ülejäänud maailmas. Kui sellele mõttele tagasi vaadata, siis võib väita, et suund oli õige, kuid veidi puudu jäi mastaabi tunnetamisest. Samuti tunduvad tulevikku vaatavad seisukohavõtud tagantjärgi vaadatuna alati naiivsetena. Samas on hästi, kui suunaga õnnestub täppi panna.

Oktoober ja november kujunesidki riskantsete varade jaoks nimelt vägagi problemaatilisteks. Seda peamiselt sellepärast, et globaalse majanduse kasvuväljavaade jätkas halvenemist. Kui kaubandussõjas (USA vs Hiina) kuulutati välja vaherahu, siis Euroopa probleemistik püsis jätkuvalt aktuaalne ning mingeid selgeid samme ei astutud, mis oleks loonud mingeidki eeldusi olukorra paranemiseks pikemas perspektiivis. Seega veel käesoleva aasta suvel hellitatud lootused kasvukeskkonna jätkumise või isegi paranemise osas on tänaseks kustumas. Peamiseks probleemiks on kujunenud asjaolu, et üheaegselt kasvavad võlakirjade tootlused (laenamise hind) ning nagu juba mainitud – on selgeid probleeme ka (globaalse) majanduskasvuga.

Kirjeldatud olukord on selline, mis ei saa kaua kesta ning peab ühest suunast järgi andma.

  • Positiivse stsenaariumi korral annaks kasv endast taas märku ning võlakirjade tootlused hakkaks langema ning turuosalistel tekiks taas huvi riskantsete varade vastu.
  • Negatiivse stsenaariumi korral oleks turud aga sunnitud sisse hindama kasvuväljavaadete olulise halvenemise ning tõukaks märkimisväärselt üles võlakirjade tootlused (võlakirjade hinnad langeks) ning alla riskantsete varade hinnad.

Viimase aja signaalid viitavad sellele, et pigem kaldutakse uskuma negatiivset stsenaariumit. Teatud indikatsiooniks sellest on näiteks see, mis on aset leidnud nafta hinnaga ning ka seni valemi tugevaima komponendi Ameerika Ühendriikide võlakirjade tootlustega. Mõlemate liikumine allapoole annab tunnistust sellest, et praegusel hetkel ollakse kasvuväljavaadete suhtes väga ettevaatlikud.

Keskpankade tegevus on samuti miski, mis on taas osutunud tänases keskkonnas problemaatiliseks. Ühendriikide keskpanga funktsioone täitev Föderaalreserv (Fed) on siiani retoorikalt range ning intressimäärasid ülespoole liigutamas. Euroopa Keskpanga (ECB) retoorika on küll pehmem ning intressimäärade tõus on pidevalt edasi lükkunud, kuid rahatrükki on samuti koomale tõmmatud ning uue aastanumbri saabumisega peaks ka sellele lõpp olema.

Arvestades seda, et keskpangad kipuvad sageli sündmustest sammu või kaks maas olema, jääb loota, et selleks, et oma poliitikaid taas keskkonnale vastavaks korrigeeritakse, ei leiaks aset midagi, mida on võimalik kirjeldada šokina.

Pöidlad tuleb peos hoida ka selles mõttes, et turgude usaldus kriisi käigus kaootiliste improvisatsioonidega maailmapäästmise aktsioone ette võtnud keskpankade vastu säiliks. Tänaseks on piisavalt palju neid, kes ütlevad, et keskpangad on suutnud tekitada liiga odava ja kergelt kättesaadava raha abiga olukorra, kus mitmetegi varade hinnad on oma fundamentaalselt õigustatud väärtusest liiga kaugele lennanud ning raha hind kui riski hind ei ole olnud adekvaatselt hinnatud.

Samas ei ole täna veel õnneks siiski otsest põhjust rääkida maailma majanduse nõrgenemisest määral, mis leidis aset näiteks aastal 2015. Seega narratiiv sellest, et oleme jõudnud tsükli hilisesse faasi, on jätkuvalt asjakohane. Kui me aga eeldame, et see konkreetne narratiiv on jätkuvalt asjakohane, võime rääkida sellest, et globaalne kasv aeglustub kuni järgmise aasta keskpaigani ning hakkab sealt alates taas tasapisi kosuma. Vähemalt selle ajani oleks (aktsia)investoritel mõistlik olla ettevaatlikud, kusjuures siinkohal on ilmselt parimaks suunanäitajaks nö. õpikunäited. Esiteks tuleks eelistada arenenud turge arenevatele. Teiseks võiks investeeringute osas rõhuasetus olla klassikalises mõistes tsüklitest mitte sõltuvatel või suisa kontratsüklilistel sektoritel – tarbekaubad, tervishoid. Väga ettevaatlik peaks olema tsükli suhtes võimendusega käituvate sektorite suhtes nagu tehnoloogia-, tööstus ja tööstuses vajalikud toormed.

Aeglustuv kasv ning Föderaalreservi poolne intressimäärade tõstmise jätkumine peaks looma soodsa konteksti USA dollari (USD) tugevnemisele. Nii või teisiti ei paista, et täna ja just täna oleks õige aeg riski taas „peale keerata.“ Midagi on õhus ja see midagi pole meeldiv. Küll tasuks aga meeles pidada üht – majanduse tsüklilisus on täiesti normaalne nähtus ning iga majanduslangus ei ole indikatsioon lähenevast maailmalõpust.

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Kord kuus kirjutab Peeter Koppel Edasile majandusteemalise kolumni. Loe artikleid (26)