See oli nüüd juba 2018. sünnipäev. Mõnede arvestuste järgi on neid sünnipäevi küll veidi vähem olnud, aga igatahes on see pikk iga. Vaatamata nii väärikale hulgale läbielatud issanda aastatele on siiski veel palju kannatusi, millest me pääsenud pole. Kasvõi tarbimispalavik, mis just jõulude ajal saavutab epideemia vormi või ka näiteks pidev nädalatepikkune jõulumuusika pealevool kõigist kanalitest, millistega me end tänapäeval ohtralt ümbritsenud oleme.
Juba mitmendat jõuluaega järjest meenub selles katkematus aisakellamises mulle üks juhtum möödunud sajandi kaheksakümnendatest, kui FBI tahtis kätte saada üht ladina-ameeriklasest narkoparunit, kuid too varjus mingi paariariigi saatkonda. Asjatundjad uurisid välja, et kõige vähem maailmas meeldib narkoparunile üks toonase popbändi Twisted Sistersi lugu. Milline täpselt, seda ma ei mäleta, aga igatahes pani FBI tolle saatkonna ümber korraliku hulga kõlareid ja laskis vahetpidamata seda lugu. Kolmanda päeva hommikul olla narkoparun välja tulnud ja lasknud ennast arreteerida. Jõulude ajal ma mõistan teda.
