Bill Gates ütleb tabavalt: inimesed ülehindavad oma võimeid ühe aasta osas ja alahindavad, milleks on suutelised kümnega. Tahame saada tulemusi kiirelt ja planeerime oma päeva rohkem tegevusi, kui ära teeme. Mõte hajutada need tegevused näiteks kolme aasta peale, ei sobi. 10 aastast pole isegi vist mõtet rääkida?
Siiski. Kujuta ette, et võtad iga päev tunnikese ühe oskuse õppimiseks või arendamiseks. Lihtne matemaatika ütleb, et see teeb kokku 365 tundi aastas, kümne aastaga 3650 tundi. Keskmiselt seitse tundi nädalas. Kas ei tundu see juba päris arvestatav hulk õppimist, et selgeks saada mõni uus oskus, mis sind elus edasi viib? Mõistan, et see 10 aastat tundub pikk aeg, kuid teame ju kui kiirelt aastad mööduvad. Väikesest imikust sirgub teismeline, seejuures jõuame vaid ohata, kuhu kõik need aastad on kadunud!?
Mis oleks, kui jätaks selja taha uskumuse, et pikemaid plaane teevad vaid edukad inimesed ja prooviks? 10 aastat läheb mööda niikuinii ja kas poleks suurepärane tunne varsti märgata, et oled mõnest ammusest unistusest kinni haaranud ja selle teoks teinud?
Et hoida ennast järje peal, pakun välja kaks meetodit, mis panevad väikeseid edusamme märkama ja teevad nähtavaks ka suure pildi. Aastale tagasi vaadates annab see konkreetse pildi, et oled arenenud ja edasi liikunud. Kui valitud tegevus tõeliselt meeldib, siis hakkad jõudu saama ka mõttest, et võid neid tegevusi teha ju elu lõpuni – oma oskusi aina lihvides.
Tee areng iseendale nähtavaks
Investeerimishuviliste üks esimesi samme on saada ülevaade oma reaalsest majanduslikust olukorrast ehk märkida üles kuu või kahe jooksul oma tulud ja kulud. Puust ja punaseks tehtud statistika paberil näitab asja sootuks teises valguses, kui ettekujutatud olukord oma peas. Ilmneb selgelt, kuhu raha tarbetult välja käid ja kus kokku hoida saaks.
Ise kasutan järje pidamiseks ja oma tähelepanekute kirja panemiseks kõige tavalisemat Wordi dokumenti, kuhu täheldan kuupäeva ja ajaühiku, näiteks 2. detsember ja 45 minutit. Lihtne, kuid tõhus – nii näen ja tunnetan oluliselt paremini, kui mitu nädalat/kuud/aastat ja tundi kokku olen mingit oskust arendanud. See on ülivajalik selleks, et hoida ennast väikeste sammudega õigel kursil.
Mõtesta oma arengut
Järjepideva arengu tagamiseks on vaja teada, mida tahan just praegusel hetkel oma valitud tegevuse juures õppida ja millisel viisil see mulle kõige otstarbekam on.
Raamatus “Tipp. Meistriks saamise saladused” (Anders Ericsson, Robert Pool, kirjastus Argo) räägitakse teadliku treenimise ja tavaharjutamise erinevustest. Kui mängida igal nädalal näiteks kolmel päeval tennist, siis hoiame ennast heas vormis, kuid meie oskused väga ei arene. Kui aga enne ja pärast treeningut läbi analüüsida, mis konkreetseid osaoskusi ja milliste harjutustega me lihvida soovime, siis on võimalik oma tennisemängu taset tõsta.
Väga efektiivne mõtestamise vorm on kirjalik reflektsioon. See on eneseanalüüs pluss järgmise sammu planeerimine. See tähendab vabas vormis mõnede mõtete kirja panemist sellest, kuidas ja mida tegin. Üldjuhul juba kirjutamise ajal hakkab inimene aru saama, mida on järgmiseks vaja teha. Ja see võtab vaid mõne minuti.
Tunnid, nädalad, kuud ja aastad kaovad kiirelt. Me teame seda. Kui täna alustada, siis kümne aasta pärast oleme ühe vajaliku oskuse võrra rikkamad ja saame paremini hakkam. Sinu panus – mõni tund nädalas.
Reijo Väljak
Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Ta teeb koostööd Noored Kooli programmiga ja õpetab enesejuhtimise kursust Pelgulinna Gümnaasiumis. Koostöös eri valdkondade ekspertidega aitab ta luua ja arendada isikubrändi. Reijo artiklid sisaldavad lühikesi ja praktilise sisuga nõuandeid enda elu paremaks juhtimiseks. Loe artikleid (18)
