Sedapuhku tahan jagada Sinuga, hea lugeja, üht oma aastalõpu tava. Nimelt iga kord, enne kui aasta läbi saab, võtan oma aasta kokku. Ma pean aastaraamatut. Nagu kaptenid peavad laeva logiraamatut, kannan mina ühte märkmikku möödunud aasta eredamad hetked.
Mälu on veider – kipume teda usaldama kui objektiivset ja usaldusväärset arhivaari, aga tegelikkuses ajab ta aja jooksul sündmuseid segi, moonutab emotsioone ja kaotab üht-teist sootuks ära. Mälu peale kindel olla ei saa. Kas oskaksid praegu öelda, mis sulle aastal 2015 rõõmu valmistas? Aga mille üle kurvastasid 2012. aastal? Ja mille üle sa 2010. aastal uhkust tundsid?