Katrin Saali Saul: mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju?

Foto: Pixabay

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui ühe seksuaalvajadused on kordades suuremad kui teisel? Mida teha, kui üks tahab raha säästa tuleviku tarbeks, teine aga tahab just praegu elu nautida? Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres jalutada?

Eelmises artiklis tõin välja, et 70% tülidest, mis paarisuhtes tekivad, kerkivad põhjusel, et partneritel on ka isikuomaduste, väärtushinnangute või elustiili tõttu erinevad vajadused. Ja enamikel paaridel algab võimuvõitlus, kumma nägemus mingist elukorraldusest peale jääb. Mis siis saab, kui vajadused on nii erinevad? Kas kooselu on üks pidev kompromiss?

Suhe peaks olema koostöö, mis austaks mõlema poole vajadusi.

Illustreerimaks kompromissi ja koostöö erinevust jutustan ühe loo. Oli kord restoran, milles töötasid kaks kokka. Mõlemad tahtsid ühel päeval teha magustoitu sidrunitest. Restoranis oli tol päeval vaid kaks sidrunit. Paraku nägid mõlema koka retseptid ette just kahe sidruni kasutamist. Ühtegi poodi lähedal paraku polnud.

Milline oleks kompromisslahendus? Kumbki saaks ühe sidruni, teaks iga koolilaps. Aga päris ilmselt ei tuleks siis kummagi magustoit välja nii, kuis peab. Kompromiss tähendab, et kumbki osapool pole rahul.

Milline oleks aga koostöö? Kui mõlemad kokad räägiks ausalt ja avatult, mis plaanid neil sidruniga on. Nii võib selguda, et ühel on vaja kahe sidruni pressitud mahla, teisel aga kahe sidruni riivitud koort. Ja mõlemad saaksid oma magustoidu just sellisena valmis, kui see nende vaimusilmas või retseptiraamatus seisab.

Ja-jah, aga mis siis, kui mõlemale oleks vaja nii koort kui mahla? Kompromiss sidrunite jagamisel ei rahuldaks kumbagi. Siis peaks tegema kokkuleppe – üks saab sidrunid täna, teisele tuuakse sidrunid homseks, aga esimene aitab teisel tänutäheks vastutulelikkuse eest välja mõelda selleks päevaks alternatiivplaani ning tunnustab partnerkokka tema suuremeelsuse eest.

Äris tehakse kompromisse kogu aeg – müüja tahaks müüa sajaga, ostja tahaks osta viiekümnega. Lepitakse seitsmekümne viiele kokku.

Paarisuhte valdkonnas sageli ei saa kompromissi läbi kumbki seda, mida vajab.

Milline oleks kompromiss seksuaalelus, kui üks partneritest tahaks seksi kolm korda nädalas, teisel on aga kord kuus ka liiga palju? Kompromiss – kaks korda kuus oleks ühele ikkagi liiga palju ning teisele kaugelt liiga vähe. Või võtame pereplaneerimise – üks partneritest tahaks last, teine üldse mitte. Kompromissi siin ju pole.

Paarisuhtes ollakse sageli silmitsi vastandlike soovide ja vajadustega. Hoolivas ja armastavas suhtes tehakse järeleandmisi ja kokkuleppeid. Kord annab üks järele, siis teine. (Mitte nii, et iga kord annab üks, alistuvam, järele). Järele annab see, kelle jaoks mingi konkreetne teema on vähemolulisem. Kaks järeleandmatut partnerit, kes kumbki oma positsioonilt lahkuda ei kavatse, on kui kaks võitlevat sokku, kelle sarved jäävad kakluse käigus teineteise külge kinni. Võimetus armastavaks ja lugupidavaks koostööks, kus parterite vahel on emotsionaalne side purunenud, ongi ju enamike lahkuminekute taga.

Jah, kord annab üks järele, kord teine. Või siis peaks suutma omavahel arutada, kuidas mõlema soovid ellu mahuksid. Mõlemal partneril on õigus oma vajadustele ja unistustele. Kui me ei julge oma partnerile avada oma vajadusi ja unistusi ning need enda sisse alla surume, tõusevad me mahasurutud või -salatud unistused mingil teisel hetkel alul rahulolematusena, siis ärritusena ja lõpuks konfliktina. Lühidalt öeldes – kui salgad vajaduse või matad unistuse, külvad konfliktiseemne.

Kui me anname endast ja oma unistustest teada, aga partner ei austa neid, ei taha neist midagi teada või veel hullem – naeruvääristab me vajadusi ja unistusi, ootavad suhet peagi karid. Iga unistus on omamoodi ilus ja õiglane. Ükski unistus pole suhtele halb. Heas suhtes on partnerid teadlikud üksteise vajadustest ja unistustest ja nad aitavad vastastikku üksteisel oma unistusi ellu viia.

Paar näidet heast koostööst

Naine armastab magada külmas toas, avatud aknaga. Ta on nõus akent sulgema alles siis, kui õuesoe on miinustes. Mees vajab heaks uneks sooja tuba. Kompromisslahendus – teeme paariskuupäevadel nagu naisele meeldib ja paaritutel nagu mehele sobib, toob kaasa kummalegi üle öö radikaalse ebamugavuse. Kuna hoolimata sellest kroonilisest erinevusest nende elustiilides tahavad nad väga koos olla ja ülejäänud nn. suhteliidud – intellektuaalne, seksuaalne ja pragmaatiline suhe – neil sujuvad, otsustas see paar kahe magamistoa kasuks. Magavad üks külmikus ja teine saunas, nagu nad vastastikku teineteise magamistuba kutsuvad, aga nende paarisuhe sai päästetud.

Teine näide – mees armastab oma sõbraga koos alkoholi tarbida. Naine on täiskarsklane, kes on veetnud lugematuid tunde mehele moraali lugedes. Mees saab sellest üldiselt aru, aga ta ütleb, et kuni ta tervis võimaldab, tahaks ta siiski mõnel õhtul koos oma sõbraga mitu pudelit veini pruukida, sest nii lähevad neil keelepaelad valla, kuhjunud pinged vähenevad ja elu tundub pärast seda õhtut justkui remonditud. Mehe sõnul tunneb ta end kui laps, kes on ema poolt kontrollitud ja näägutatud, kui ta ei võiks seda endale lubada. Naine jälestab isegi mehe lõhna, kui too sõbra juurest öösel laekub. Kooselu jätkamise nimel tegid nad kokkuleppe, et mees võib kerge südamega minna kord kuus oma sõbra juurde, seal pruukida, mida iganes ning seejärel veeta seal terve öö ja järgmise päeva, et välja magada ja laekuda koju selgena, puhtama, heatujulisena. Naine teeb sel ajal oma asju. Hundid söönud, lambad elus.

Ühed keerukamad vajaduste lahknemised on partnerite erinevad seksuaalsed vajadused. Seda ikka juhtub, et mõlema partneri seksuaalsete vajaduste langus toimub justkui koordineeritult sünkroonselt. Aga palju enam juhtub siiski nii, et ühe partneri vajadused on väiksemad kui teisel. Eriti teravaks lähevad need vastuolus seksuaalsetes vajadustes raseduse ja väikeste lastega eluetapis, aga ka haiguste ilmnedes. Just selles valdkonnas koostöö tegemine on paarisuhte meisterlikkuse kõrgklass. Siia see koer maetud ongi, miks suhted on nii keerulised – vajadused on erinevad. Kui mingis suures küsimuses on koostööd võimatu teha, siis ei saa paar koos olla.

Kuidas Sinul, hea lugeja oma suhetes lood on? Kas Sa saad oma vajadusi ja unistusi vabalt väljendada? Kas Sa oled huvitatud ja hoolid oma partneri vajadustest? Kuidas teil sujub koostöö, kui teie vajadused on erinevad?

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul on pereterapeut ja Vikerraadio psühholoogia-alase saate „Peresaade“ autor ja saatejuht. Oma kolumnides uurib ja kirjeldab suhteid, nende toimimise ja mittetoimimise seaduspärasusi. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: "Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma" (2015), kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat"(2016) ja logiraamat „Aasta eredad hetked“ (2017). Loe artikleid (3)