Põnevusega oodatud Ameerika Ühendriikide vahevalimised andsid oodatud tulemuse. Demokraadid saavutasid kontrolli Esindajatekoja üle ja vabariiklased säilitasid enamuse Senatis. See üksnes süvendab demokraatide ja vabariiklaste vastuolusid ja muudab tervikuna ühiskonna lõhestatumaks.
Esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul võitsid demokraadid tagasi kontrolli Kongressi 435-liikmelises Esindajatekojas. Kuigi demokraatide “sinine laine” ei andnud tsunami mõõtu välja, võimaldab kindel enamus alamkojas tugevdada survet president Trumpile. Demokraadid võivad nüüd alustada mitmeid uurimisi ja pidurdada vabariiklastele meelepärast seadusandlust. Alamkoja spiikriks tõusev Nancy Pelosi lubas taastada põhiseadusliku parlamentaarse kontrollimehhanismi Trumpi administratsiooni üle.
Samas võib arvata, et demokraatide juhtkond soovib presidendi survestamise kõrval pakkuda välja ka positiivset päevakorda, sest suurt aktiivsust üles näidanud valijad (võrreldes viimaste vahevalimistega 2014 tuli seekord välja 40 protsenti rohkem valijaid ehk 31 miljonit rohkem) tahaksid näha ka oma antud toetuse eest reaalseid otsuseid tervishoius (see oli valimistel osalenute olulisim ootus), taristu uuendamises, maksudes ja muudes valdkondaes.
Trump küll kaotas ühe lahingu, kuid enamuse tugevnemine Senatis annab talle ikkagi vabad käed näiteks administratsiooni liikmete või kohtunike määramisel. Selleks on vaja üksnes Senati heakskiitu. Samas saab Senat omakorda blokeerida alamkoja tegevust, et kaitsta vabariiklaste või presidendi positsioone.
Eilsete vahevalimiste üks põnevamaid duelle peeti Florida teise senaatorikoha pärast. Selle võitis napi enamusega vabariiklasest kuberner Rick Scott, kes saatis nii pensionile 76-aastase ja neli korda varem Senatisse valitud Bill Nelsoni. Tegemist oli ühtlasi senativalimiste ühe kalleima kampaaniaga. Esindajatekoja valimiste üks põnevamaid vastasseise arenes Californias, kus Putinit jumaldavate vaadete poolest tuntud kogenud vabariiklane Dana Rohrabacher oli kaotamas oma 30-aastast karjääri Washingtonis.
Nende valimiste üheks suureks iseloomustavaks jooneks oli naiskandidaatide (üle 250) rohkus ja edukus (valituks osutus vähemalt 83 naist). Kongressi pääses kõigi aegade noorim naine, 29-aastane vasakpoolsete vaadetega Alexandria Ocasio-Ortez, kes oli New Yorgi eelvalimistel välja lülitanud demokraatide ühe juhtfiguuri Joe Crowley. Samuti on esmakordselt alamkoja liikmeteks kaks islamiusulist naist ja indiaanlanna.
Valimiste täpsem sotsioloogiline pilt alles võetakse lahti üksikute detailideni, kuid esmapilgul said demokraadid suurema toetuse naiste ja noorte seas ning linnastutes, kus presidendil on selgelt nõrgem positsioon.
Kas ja kuidas tulemused mõjutavad Trumpi valikuid järgmise kahe aasta jooksul, on veel vara öelda. Igatahes näitasid vahevalimised, et Trumpile ei ole veel kõrvale tõusnud arvestatavat konkurenti, kes võiks väärata tema võimalusi saada 2020. aastal tagasivalituks. Huvitav on ehk ainult see, kas 2012. aasta vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney hakkab nüüd Senatis enamat taotlema.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (88)
