Marko Mihkelson: Trump kahandab USA usaldusväärsust

Foto: Pixabay.com

Maailm on hämmingus. USA presidendi Donald Trumpi käitumine rahvusvahelistes suhetes loob üha uusi kummastavaid pretsedente. Trumpi tulised pooldajad usuvad, et nii ongi vaja lajatada või ettearvamatusega üllatada. Teised on üha enam veendunud, et iseendalegi ootamatult maailma võimsaima riigi presidendiks saanud Trump lihtsalt ei kanna oma rolli välja.

Trumpi ettearvamatus pole tegelikult midagi muud kui väga vähene kogemus tegutseda keeruliste seostega maailmas. Ta lihtsalt ei suuda mõista rahvusvahelise koostöö olemust. Tema jaoks on üks-ühele olukord palju selgem kui vajadus passitada enda huvisid liitlaste või laiemalt rahvusvahelise kogukonna omadega. Ärimaailmas ühendusi nagu ÜRO ega isegi G7 ei eksisteeri.

Nii võib juhtuda, et loosung “America First” võib õige pea asenduda hoopiski tõdemusega – “Ameerika Üksinda”. Igatahes teeb Trump praegu küll kõik selleks, et kahjustada USA usaldusväärsust eeskätt oma kõige lähedasemate liitlaste seas.

Viimasel ajal ei ole olnud nädalat, kus USA president poleks oma liitlasi suutnud üllatada. Sisuliselt globaalse kaubandussõjaga flirtiv Trump ei tee vahet oma lähedasemate sõprade ja tõsisemate vastaste vahel. Kuidas on võimalik, et USA kehtestab kaitsetollid Euroopa Liidu ja Kanada terase- ja alumiiniumitootjatele rahvusliku julgeoleku kaitsele osundades?

Rahvusvahelises kaubanduses on üldse väga erandlik, kui riigid kasutavad tariifide määramise põhjendusena julgeolekuklauslit. Seda enam on kummaline, et ohtu majandusjulgeolekule nähakse Washingtonis NATO liitlastes.

Aga nagu sellest veel vähe oleks – vahetult enne lendu Kanadasse G7 tippkohtumisele tegi Trump ootamatu käigu. Ta tegi ettepaneku kutsuda Venemaa tagasi klubi koosseisu. Mäletatavasti kaasati Venemaa juhtivate tööstusriikidega 1994. aastal, kompenseerimaks diplomaatiliselt vägede väljaviimist Kesk-Euroopast. 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist jäi aga Venemaa oma kohast ilma.

Trumpi ettepanek tuli kui välk selgest taevast. Ainus, kes kuidagi kaasa ümises, oli Itaalia uus peaminister Conte. Samas tuletasid kõik teised meelde, et ilma Ukraina kriisi lahendamiseta pole Venemaal põhjust loota koha taastamisele. Putin muidugi seda ei loodagi, sest G20-s on Venemaa kohal. Ja see foorum, kus liikmeks on ka Hiina, India ja teised, kärab maailmas vastu rohkem kui taanduva läänemaailma G7.

Kanada kohtumist kardeti ette, sest just USA presidendi soolod mitmetes rahvusvahelistes sõlmküsimustes olid tekitanud paraja pingepilve G7 liidrite peade kohale. Kohtumise enda ettevalmistamine käis üle kivide ja kändude, kusjuures rahandusministrite eelkohtumisel ei suudetudki leida konsensust. USA oli vastu. Ja nii läks ka tippkohtumisel.

Kuigi kehakeele ekspertidele pakkus kohtumine rikkaliku allikmaterjali (näiteks Saksamaa delegatsiooni levitatud kuulus foto), näis esmapilgul, et raske töö tulemusena konsensus siiski saavutati. Kuid juba siis, kui president Trump oli lahkunud ja Kanada peaminister võis kergendatult hingata, tuli sotsiaalmeedia kanalites dramaatiline tagasilöök. Teel Singapuri ajaloolisele kohtumisele Põhja-Korea liidriga mõtles Trump ümber, tuues ettekäändeks Kanada vastusammu USA kaitsetollidele otsustas Trump G7 lõppjäreldused põhja lasta.

Allikas: Angela Merkel instagram

Mis saab edasi?

Kahjuks võib eeldada, et kaubandusküsimustes pingelangust lähiajal ei saabu. Pigem näib tõenäolisemana vastastikuste kaitsetollide kehtestamine. See on eriti groteskne olukorras, kus lääneriigid püüavad sanktsioonidega mõjutada Venemaad naasma rahvusvaheliste õigusnormide juurde.

Trumpi enda tähelepanu oli viimastel päevadel mõistagi eeskätt kohtumisel Kim Jong-uniga, millele eelnesid samuti pöörased diplomaatilised raputused. Singapuris sensatsiooni ei sündinud. Ümmargused lubadused liikuda tuumavaba Korea poolsaare poole ei taga midagi peale Kim Jong-uni pääsemise paariastaatusest.

Kõige selle taustal on USA liitlasele Eestile eriti oluline juuli keskel Brüsselis toimuv NATO tippkohtumine. Meile on tähtis, et liitlaste üksmeel väljenduks ka liidrite käitumises. Kardetud vastuolud G7 tippkohtumisel ei leidnud maandamist. Kuigi ametnike tasandil on NATO kohtumise ettevalmistamine kulgenud ladusalt, võib just riigipeade formaadis elektriline Trump tekitada taas tõsise šoki. Sellest võidaksid vaid need, kes tahaksid näha NATO-t mõranemas.

Vaata lisaks:

Video, mida näidati TRUMPi pressikonverentsi eel ajakirjanikele ja mis portreteerib Põhja-Koread kui paradiisi.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kaks korda kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (23)