Indrek Maripuu: kuidas vähendada innovatsiooni

Analüüsisime ühe projekti jaoks enamlevinud vigu, mida juhid organisatsioonides innovatsiooni juhtimisel (või paljudel juhtudel innovatsioonist unistades) teevad ning saime 8 enamlevinud põhjust, mis uuendusmeelsust organisatsioonis tugevalt pärsivad.

1. Mõõdad valesid asju

Vana ja habemega teema – kipume mõõtma asju, mida on lihtne mõõta, mitte neid, mida oleks vaja. Siin kontekstis: uute ideede elluviimisel teenitud kasum, uute toodete hulk portfellis vmt. Ma ei mõtle, et need on ebaolulised asjad – vastupidi – aga pikas plaanis on vähemalt sama olulised ka kasvanud töörõõm, paremad koostöösuhted tarnijate või klientidega, omandatud uued oskused jmt. Need on väärtused, mis tegelikult määravad, kas inimesed edaspidi viitsivad pingutada. Inimlikud väärtused. Need, mis teevad töökohast laheda koha, kus olla ja mis panevad pingutama. Edaspidise pingutuse all pean silmas nii uute algatuste välja mõtlemist kui olemasolevate elluviimisel tekkiva tagasiside analüüsimist ja uue teadmise rakendamist. Kui keskendud ainult majandustulemuste põhjal innovaatilisuse hindamisele, siis võid asjad esimesel paaril aastal alati maha kanda – tulemused ei tule nii kiirelt.

2. Tahad liiga palju mõõta ja kontrollida

Eelmise punkti tulemusel ei ole vaja kõiki asju mõõtma hakata. Mõõtmised ja uuringud ise ei loo mingit innovatsioonikultuuri. Pigem loob seda selge eesmärk ja tegutsemisvabadus. Liigne mõõtmine mõjub enamasti täpselt vastupidiselt – ei ole paremat entusiasmi tapjat kui kohustus iga asja mõõta. Üle paari-kolme mõõdiku kipub juba liiga paljuks minema. Mõnikord kiputakse uskuma, et veel üks mõõdik annab vastuse või aitab olukorda hinnata ja protsessi juhtida. Ei ole nii. Kui organisatsioonis puudub uuenduslikke ideid soosiv kultuur, arvamuste paljususe julgustamine, katsetamise lubamine ning ebaõnnestumiste soosimine, siis kuitahes head ideed jäävad ellu viimata.

3. Kardad enda ja teiste ebaõnnestumisi

On uuringuid, mille kohaselt 75-96% arendusprojektidest, mida ettevõtted alustavad, ei saavuta loodetud eesmärke. Läbikukkumine on norm, mitte erand. Tegelikult muidugi sõltub see sellest, mida läbikukkumiseks pidada. Edukaks saadakse läbi selle, kui keegi interpreteerib olemasolevaid teadmisi, loob uusi seoseid, teeb eksperimente, lendab ninali, õpib, proovib uuesti. Asju teevad ära ainult nn “hullud fännid” – need, kes jaksavad peale kukkumist püsti tõusta, sest nad usuvad sellesse ideesse jäägitult ning suudavad ignoreerida erimeelsusi (vahel ka vastuseisu ja naeruvääristamist), mida päriselt status quo’d murdev idee alguses kohtab. Otsi nad oma organisatsioonis üles ja toeta. Tingimusteta.

4. Vaatad loovust kui ühekordset protsessi – meil on jama majas, mõtleme nüüd ruttu midagi välja

Natuke, aga tõesti ainult natuke, liialdades võib öelda, et ajurünnak ilma eelneva treeninguta (= oskuste õppimise ja harjutamiseta) ainult siis kui panused on kõrged, on sama arukas kui minna maratoni jooksma ilma eelneva treeninguta. Omandage oskused, harjutage neid, muutke nende kasutamine oma organisatsiooni DNA osaks – siis olete valmis kohtuma olukordadega, kus panused on kõrged.

5. Küsid ideid ilma kindla plaanita neid juurutada – vaatame, kas “neil” on mingeid ideid

Jah, muidugi sa ei tea, kas tuleb midagi asjalikku, aga selle signaali välja andmine vähendab seda tõenäosust veelgi. Pange selgelt paika kriteeriumid, millele ideed peavad vastama ning pärast andke tagasisidet nendest lähtuvalt – läbipaistvad ja selged otsused on inimestele arusaadavad ja loovad eelduse, et nad mõtlevad järgmine kord ka kaasa.

6. Küsid ideid, aga probleem on ühiselt defineerimata

Kui probleem ei ole üheselt selge, siis tulevad lahendused probleemile, mille iga inimene on enda peas ise defineerinud – see probleem aga võib olla sootuks teine kui see, mida sina näed. Teine suur oht – tegelete tagajärje, mitte põhjuse lahendamisega. Ka see pole eriti viljakas tegevus. Enne alustamist võtke aega, et koos arutada probleemi olemuse, sümptomite ning põhjuste ja piirangute üle. Ekslikult arvatakse, et piirangud segavad loovust. Tegelikult on täpselt vastupidi – defineeri selge ülesanne ja piirangud ja saad lahendused, mis on täpsemad ja praktilisemad.

7. Tunnustad heas mõttes hulle ideid, aga elluviimiseks valid riskivabad ideed

Meil on vaja uudseid ideid, peame mõtlema kastist välja, olema innovaatilised – need ja teised loosungid pole enamus organsatsioonides harvad. Aga me pelgame ebakindlust. Arusaadav – juhilt oodatakse tulemusi ning ebakindlus ei ole siin abiks. Lahendus? Võimalus nr 1: korrigeeri oma retoorikat ning ära kiida seda, mida sa ei kavatse kasutada. Lahendus nr 2: õppige start up´idelt ning viige sisse testimise kultuur – hullud ideed võetakse tükkideks ja valideeritakse, esmalt oletused probleemi ja siis oletused lahenduse kohta.

8. Valid liiga lühikese perspektiivi 

See viib meid tegelikult eelmise punkti juurde – hullude ideede edu peab kauem ootama ning kui sul on mure käesoleva majandusaasta tulemuste pärast, siis sind pikk vaade ei huvita. Paha lugu – kiireid lahendusi üldjuhul olemas ei ole – üleöö edu võtab aega aastaid. Üks võimalik lahendus – eraldage tootearenduse eelarvest üks kindel protsent pikaajaliste ideede jaoks ning andke sellest ka töötajatele teada.

Indrek Maripuu

Indrek Maripuu

Indrek Maripuu on koolitus- ja konsultatsioonifirma Loovusait juhtiv partner, koolitaja ja nõustaja. Loe artikleid (2)