Kui mult on viimasel paaril aastal küsitud, kuidas läheb, olen vahel vastanud nii: „Olen vaba kui lind ja kerge kui sulg.“ Olen viimastel aastatel hinge, meele ja keha eest rohkem hoolt kandnud ning seeläbi kogenud järjest suuremat kerguse tunnet. Lisaks sellele olen end pea kõigist välismaailma kohustustest vabaks võtnud. Ma ei käi tööl. Mul pole firmat, kliente ega koolitusi. Ma pole kellelegi midagi võlgu. Ma elan üksi. Mu lapsed on peaaegu suured. Mu vanemad saavad veel ise kenasti hakkama. See linnu analoogia pole sugugi kohatu, mis siis, et võib mõnele kohatu laiamisena näida.

Usun, et iga inimese püha kohus on suurendada ja kaitsta oma isiklikku vabadust, sealjuures teiste vabadust ohustamata. Mitte keegi teine seda meie eest ei tee. Me võtame oma vabadust iseenesestmõistetavana. Teisalt lepime teatud sundseisudega ja seda täiesti vabatahtlikult. Sundseis aga tapab vaimu, teeb tigedaks ja tekitab ohvrimentaliteeti. Kolmandaks tasub ära mainida, et igaühe jaoks eksisteerivad praegusest suuremad vabadusastmed, millest neil aimugi pole – eriti kui rääkida sisemisest vabadusest. Enne kui inimene pole neid uusi vabadusastmeid ise kogenud, ei tea või ei usu ta, et need üldse olemas – või et need tema jaoks üldse võimalikud on.

Peep Vain

Peep Vain on tähenduse otsija, sõnameister ja muusikamees, raamatute „Keset elu“ ja „Kõige tähtsam küsimus“ autor. Loe artikleid (13)