Hannes Kuhlbach: maandumisest

Foto: Pixabay

Maandumine on kokkupõrge maapinnaga. Lennureisi ohtlikumad hetked on nii õhkutõus – maast eemaldumine – kui maandumine. Maa peal tagasi olla on kindel ja turvalisem kui lennata. Lendavatel olenditel on see mõistagi teistpidi. Mida aga võiks tähendada maandumine sisemise protsessina, vaimse teena?

Inimene vajab elus nii turvatunnet kui ka autonoomiat, ehk isetegutsemise ja enda avastamise vabadust. Loomulikuks motivatsiooniliseks jõuks peetakse saavutusvajadust ehk mingite kriteerumite järgi “kuhugi jõudmist”. Kui väikelaps arvab, et maailm on tema jaoks loodud, tema vajaduste rahuldamise pärlikarp, siis esimene “maandumine” ehk reaalsusele kohandumine algab juba üsna varakult. Hiljemalt koolikatsetel, mida kõrget lendu lubavates koolides ikka tavaks korraldada, saab selgeks, et reaalsus võib olla halastamatu. Allakirjutanu näiteks ei saanud muusikaklassi, sest viisipidamisega oli kehvasti. Hoop egole on siiani valusalt meeles.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)