Ma pole kunagi linnasaunas käinud. Üks armas tuttav ütles hiljuti, et siis ma polegi üldse saunas käinud. Linnasaun olevat see tõeline ja päris. Ma ei tea, kas seal on teistsugune leil või paremad vihad. Aga tundes seda ütlejat arvan ma, et küsimus on inimestes. Linnasaunas on inimesed, kellega muidu ei kohtuks. Inimesed ja nende lood.
Ja sel mu armsal tuttaval on endalgi kombeks võtta vahel sauna üks inimene – selline, keda võib sageli liikumas näha tolle linnaosa prügikastide ümbruses. Inimene, kel napib kirjatarkust, täpsemalt – kes kirja ei tunnegi. Mu armas tuttav, kõrgelt haritud ja tark mees, tunnistas, et talt küsitakse vahel, kas too tema kaassaunaline on ta sõber. ,,Sõber? Ma ei tea, kas ta on mu sõber. Ta on…’’ Ja mees jäi vait.