Leedukad elavad mingis teises maailmas. Mõte, mida on aeg ajalt kuulda Eestlaste suust, kes on pidanud nendega lähemalt kokku puutuma. Põhjenduseks tõik ajaloost, et nende riigi piirid ulatusid kunagi läänemerest mustani. Et leedukad elavad seetõttu mingis imelikus mõttemaailmas, mida tegelikult olemas ei ole.

Kuid, see impeerium on alles, jah, mitte füüsiliselt, aga loona, nende peades. Ja see on midagi, mis annab leedukatele meist enam eneseuhkust ja julgust olla nemad ise. Eestlaste kollektiivne teadvus aga räägib ikka haledat lugu 700 aastasest orjapõlvest. Mitte sellest, et enne muistset vabadusvõitlust olime suurepärased kaupmehed, rauamüüjad, meresõitjad, piraadid, röövlid ja sõdalased. Kõik, mida üks edukas rahvas pidi toona olema. Et öselastel oli Vatikanis oma esindus, et nad viskasid vallutajad mitmel korral “uksest välja” ja tegelikult otsesesse orjusesse ei jäänud. Et olles olnud ca poolteist sajandit nn orjarahvas, suutsime võõrvõimu vastu Jüriööl üles tõusta. See ei oleks olnud võimalik, kui oleksime olnud orjad, nagu me seda täna mõistame. Et see tõeline orjus saabus alles koos Vene keisririigiga. Loomulikult on need lood ja jutud mõneti jäänud meie eest peitu tänu sõbralikule nõukogude kooliharidusele.

Maailma ajaloos ei ole rahvaid, kes poleks pidanud kannatama, nägema raskeid aegu ja enda eest seisma. Veelgi enam on rahvaid, kelle kannatused on lõppenud igaveseks, sest neid enam ei ole. Aga meie oleme endale pähe tõmmanud ohvri mütsi. Vaadake meid, kui vähe meid on ja kui haledad me oleme. Kõik on käinud meid kiusamas. Kuid me oleme alles. Väikseim rahvas oma riigiga (pärast islandlasi). Küll korduvalt peeneks jahvatatud mitme veskikivi poolt, kuid jätkuvalt oma keelega. Miks? Õnnelikud juhused? Rahva tarkus? Loomulikud oskused ellu jääda? Jumal seda teab. Kuid selge on see, et me ei ole siin sellepärast, et see oleks kellelegi kasulik.

Siim Pütsepp

Siim Pütsepp on viimased 18 aastat oma elus tegelenud brändide sünnitamise, tapmise ja aretamisega ehk kokkuvõtvalt lugude loomise, jutustamise ja kirjutamisega ettevõtete eesmärkide saavutamiseks. Minu deviisiks on: kui sa ei müü lugu, müüd hinda. Kusjuures see kehtib kõikides eluvaldkondades. Esivanemate juttude järgi saarlane, võroke, lätlane ja juut ehk kokkuvõttes Eestlane. Loe artikleid (5)