Kui eelmises loos vaatasime, kuidas organisatsioonid jäävad sageli kinni sümptomite tasandile, tegeledes läbipõlemise, konfliktide või vastutuse hajumisega, siis nüüd on aeg astuda samm sügavamale. Nende sümptomite ravimise vajadus väheneb, kui mõistame, kust need mustrid üldse alguse saavad.
Organisatsioonikultuuri käsitletakse enamasti millegi teadlikult kujundatavana. Sõnastatakse väärtused, lepitakse kokku käitumispõhimõtted, korraldatakse meeskonnapäevi, kirjutatakse visioone. Kõik see on küll vajalik, aga minu kogemuse põhjal on see vaid pealmine kiht. Sügavamal tasandil kujundab kultuuri see, mis juhis endas on teadvustamata.






