Me kipume oma võimeid alahindama ja unustame ära, kui palju rõõmu võib millegagi tegelemine pakkuda.
Vaatasin hiljuti filmi “Bradi elu”. See räägib keskealisest mehest, kes hakkab oma eluvalikuid kahtluse alla seadma, kui võrdleb end edukate ülikooliaegsete sõpradega. Peategelane elab näiliselt hästi: tal on armastav naine, tore poeg ja stabiilne töö. Saates poega ülikoolituuril, mõtleb ta oma vanadele koolivendadele, kes on kõik jõukad ja kuulsad. Brad hakkab tundma, et tema enda elu pole piisavalt silmapaistev, ning langeb enesehaletsuse ja võrdlemise lõksu. Teekond koos pojaga aitab tal aga mõista, mis tegelikult oluline on.
Tabasin end filmi vaadates mitu korda mõttelt, kui eluline see lugu on, peategelasega oli lihtne samastuda. Samas, selline võrdlemine on ju täiesti kasutu, see halvab tegutsemistahte ja pärsib loomingulisust. Tuleb teha oma asja, omamoodi. Siinkohal meenub Tõnu Kaljuste üks ammune ütlus “Plekktrummis”: Ma ei oska öelda, mida maailm ootab … kui sa ise ei oma ideid, kui sul ei ole iseenda mõttekombinatsiooni, vaid tegeled valmis pakendiga, siis ei võigi tekkida elavat huvi sinu tegevuse vastu. Pealegi, enne kui kadestada kellegi teise elu, tasub endalt küsida, kas sa oleksid valmis kandma ka tema nähtamatuid koormaid. Kui teaksid kõiki tema raskusi, ei pruugi sa tema elu endale tahta. Ka see tuleb filmis hästi välja.
Edasi juubeliaastal pühendame iga numbri ühele meie pearubriigile, kevadnumbri juhtmõtteks on ettevõtlikkus. Ettevõtlikkus ei ole ainult äri loomine, vaid üldisem hoiak ja mõtteviis, mis suunab inimest otsima, märkama võimalusi, võtma vastutust ja tegutsema. Nii isiklikus kui tööelus. Tegutsemine omakorda kasvatab enesekindlust, sest iga tehtud otsus ja ületatud takistus tõestab, et me suudame rohkem, kui arvasime. See sisemine enesekindlus, tegutsemisjulgus ja enesejuhtimine teeb inimese paindlikumaks ja vastupidavamaks, mida peetakse ka üheks tulevikupädevuseks, mis aitab lihtsamini muutliku keskkonnaga me ümber toime tulla. Rääkimata sellest, et ettevõtlikud kodanikud loovad ka tugevama riigi.
Seega, kui raputame lahti võrdlemise ahelad ja keskendume omaenda teekonnale, oma ainulaadsusele, avaneb meile uus vaatenurk: võimalus ise oma elu kujundada. Ja boonuseks suurem rahulolu oma eluga. Mida veel tahta!
Midagi endas muuta või uut asja alustada ei ole aga lihtne, sellega kaasneb erinevaid hirme. Minul endal Edasi asutajana oli alguses kolm konkreetset ja vägagi reaalset hirmu.
Esiteks – kes olen mina ütlema, milline peaks olema hea ajakirjandus, ma pole seda ju õppinud! Teiseks – aga mis siis, kui ma läbi kukun, kui see ei õnnestu, mida teised minust siis arvavad? Kolmandaks, ja see oli kõige raskem pähkel – kui sellise aeglase ajakirjanduse väljaande tegemine on nii hea mõte, siis miks seda keegi juba ära teinud pole!? Ei saa ju olla, et mina tulin selle peale…
Me kipume oma võimeid alahindama ja unustame ära, kui palju rõõmu võib millegagi tegelemine pakkuda.
Tänaseks on Edasil hulk lojaalseid lugejaid veebis ja paberil. Ning sügisel tähistame 10. sünnipäeva. Edasi on omamoodi ime ja kinnitus, et kõik on võimalik, kui väga tahta ja pühendunult tööd teha.
Kevadnumber sai meie meelest tuumakas, innustavat ja harivat lugemist jagub küllaga. Numbri peaintervjuu on globaalse haardega varahaldusfirma partneri ja juhi Kristina Siimariga, kellega vestleb Peeter Koppel. Juttu tuleb muu hulgas mõjuinvesteeringutest, hästi juhitud ettevõtete tunnustest ning Eesti konkurentsivõimest, kus meie suurima nähtamatu riskina näeb Siimar leppimist keskpärasusega. Teine suurem vestlus on geopoliitikast, president Toomas Hendrik Ilvesega vestleb Marko Mihkelson, teemadeks maailma julgeolek, Euroopa tulevik ning Eesti roll kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas.
Paljude teiste artiklite seast leiab loo Euroopa uutest tiiger-riikidest (Anu Toots), perestroikast (Indrek Neivelt), alteratiivkultuuri ettevõtmistest (Andrei Liimets); uurime, kuidas kinnisvaraga rikkaks saada (Algis Liblik), kuidas kirjanikust sai oo-üütaja (Tõnu Õnnepalu), miks huumoriettevõtlus pole naljaasi (Andrus Purde). Kokkuvõttes peaks huvitavat lugemist leidma erinevate huvidega inimesed. Esikaane autor on illustraator Joonas Sildre, ja see lausa kutsub piiluma, mis/kes seal ukse taga on.
Kui sul on idee, mille realiseerimist oled edasi lükanud, siis julgustan proovima. Tegutsemishirmust võib üle aidata küsimus: mida sa tahad? Kui leitud vastus on sinu jaoks päriselt oluline, siis võtab inimene end üldjuhul kätte ega loobu (kergelt).
Anna endale võimalus! No, mis on halvim asi, mis saab juhtuda?
Ole julge, võta ette, tee oma idee teoks, hakka pihta!
Janeck Uibo
vastutav väljaandja
