Poleemika EKI tekitatava alalise ebakindluse üle meenutab rahvusvaheliste suhete kohta viimasel ajal kasutatavat fraasi “reeglitel põhineva maailmakorra murenemine”. Kellel jõud, sellel õigus.
Raamatuaasta kui pidulike sündmuste jada ei ole veel läbi: poole aastatuhande möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest tähistatakse kuni emakeelepäeva ehk 14. märtsini. Ees on ka 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev. Koolile on piduaasta andnud tõuke tavapärasest veel selgemini tunnetada oma ühiskondlikku rolli ja teha jõupingutusi, et viia õpilaste teadvusesse, mida õieti tähendab Hando Runneli luulerida “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”. Püüdleme selle poole, et mitte liialt sageli ei korduks lugu, mida minu mäletamist mööda rääkis professor Marju Lauristin: noorelt inimeselt küsitakse Tartu Ülikooli sisseastumiseksamil, kuidas on reformatsioon mõjutanud eesti kultuuri, too aga vastab: “Ega ma mingi usklik ole!” Õpilastele (ja täiskasvanutelegi) tasub meenutada ka president Lennart Meri tõdemust, et kui 1525. aastal poleks eesti raamat sündinud, oleksime statistilise tõenäosuse järgi võinud olla sakslased, rootslased, venelased.
